Kiiremini kui brauser!
84 suhted: Abisõna, Abitegusõna, Afiks, Afrikaat, Ahtushäälik, Ainsus, Ainud, Allofoon, Alus (keeleteadus), Arvsõna, Asesõna, Diftong, Eesvokaalid, Foneem, Foneetika, Grammatika, Grammatiline sugu, Hambasombuhäälik, Häälik, Helikõrgus, Hokkaidō, Huulhäälik, Intonatsioon (keeleteadus), Isikuline asesõna, Isolaatkeel, Jaapan, Jaapani keel, Kaashäälik, Katakana, Kausatiiv, Käänamine, Käskiv kõneviis, Küsilause, Kõnekeel, Kõrisulghäälik, Kõrvallause, Keeletüpoloogia, Keelkond, Kirjakeel, Koolibri (kirjastus), Kuriilid, Ladina tähestik, Laensõna, Lause, Levila, Määrsõna, Mitmus, Modaalverb, Morfeem, Murre, ..., Nimisõna, Ninahäälik, Omastav kääne, Palataal, Passiiv, Pealause, Polüsünteetiline keel, Poolvokaal, Prefiks, Rahvaluule, Rajav kääne, Rõhk (keeleteadus), Sahhalin, Süntaks, Sõna, Sõnajärg, Sõnaraamat, Sihitis, Silp, Silpkiri, Sufiks, Sulghäälik, Tagasõna, Tagavokaalid, Täiend, Täishäälik, Tegumood, Tegusõna, Transitiivsus, Võõrsõna, Venemaa, 1994, 20. sajand, 2009. Laienda indeks (34 rohkem) »
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Uus!!: Ainu keel ja Abisõna · Näe rohkem »
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Uus!!: Ainu keel ja Abitegusõna · Näe rohkem »
Afiks
Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.
Uus!!: Ainu keel ja Afiks · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Ainu keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Ainu keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Ainu keel ja Ainsus · Näe rohkem »
Ainud
Ainu mees 1880. aasta paiku Ainud on Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, kes nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka geneetiliselt erinevad tugevasti jaapanlastest.
Uus!!: Ainu keel ja Ainud · Näe rohkem »
Allofoon
Allofoon on foneemi häälduskuju.
Uus!!: Ainu keel ja Allofoon · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Ainu keel ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Ainu keel ja Arvsõna · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Ainu keel ja Asesõna · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Ainu keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Ainu keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Ainu keel ja Foneem · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Ainu keel ja Foneetika · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Ainu keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Ainu keel ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Hambasombuhäälik
Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Ainu keel ja Hambasombuhäälik · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Ainu keel ja Häälik · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Ainu keel ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Hokkaidō
pisi Hokkaidō (北海道) on Jaapani põhjaosas asuv saar, suuruselt teine saar riigis.
Uus!!: Ainu keel ja Hokkaidō · Näe rohkem »
Huulhäälik
Huulhäälik ehk bilabiaal on konsonant, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil.
Uus!!: Ainu keel ja Huulhäälik · Näe rohkem »
Intonatsioon (keeleteadus)
Intonatsioon ehk kõnemeloodia on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena".
Uus!!: Ainu keel ja Intonatsioon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Ainu keel ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
Isolaatkeel
Isolaatkeel ehk isoleeritud keel on keel, mida pole seni õnnestunud genealoogiliselt liigitada ja mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat.
Uus!!: Ainu keel ja Isolaatkeel · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Ainu keel ja Jaapan · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Ainu keel ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Ainu keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Katakana
Katakana on jaapani keele silbitähestik, mida kasutatakse välismaiste kohtade, riikide, nimede ja laenusõnade kirjutamiseks.
Uus!!: Ainu keel ja Katakana · Näe rohkem »
Kausatiiv
Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust.
Uus!!: Ainu keel ja Kausatiiv · Näe rohkem »
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Uus!!: Ainu keel ja Käänamine · Näe rohkem »
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Uus!!: Ainu keel ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »
Küsilause
Küsilause väljendab küsimust.
Uus!!: Ainu keel ja Küsilause · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Ainu keel ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: Ainu keel ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Kõrvallause
Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.
Uus!!: Ainu keel ja Kõrvallause · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Ainu keel ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Ainu keel ja Keelkond · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Ainu keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Koolibri (kirjastus)
Lehola tänava nurgal Koolibri on Eesti kirjastus, mis annab välja eelkõige õppekirjandust, kuid ka sõnaraamatuid, aime-, laste- ja ilukirjandust.
Uus!!: Ainu keel ja Koolibri (kirjastus) · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Ainu keel ja Kuriilid · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Ainu keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Ainu keel ja Laensõna · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Ainu keel ja Lause · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Ainu keel ja Levila · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Ainu keel ja Määrsõna · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Ainu keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Modaalverb
Modaalverbide abil väljendatakse modaalsust.
Uus!!: Ainu keel ja Modaalverb · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Ainu keel ja Morfeem · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Ainu keel ja Murre · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Ainu keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Ainu keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Ainu keel ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Uus!!: Ainu keel ja Palataal · Näe rohkem »
Passiiv
Passiiv on võrdväärselt aktiiviga tegusõna grammatiline kategooria.
Uus!!: Ainu keel ja Passiiv · Näe rohkem »
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Uus!!: Ainu keel ja Pealause · Näe rohkem »
Polüsünteetiline keel
Polüsünteetiline keel on keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest.
Uus!!: Ainu keel ja Polüsünteetiline keel · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Ainu keel ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Ainu keel ja Prefiks · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Ainu keel ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Rajav kääne
Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.
Uus!!: Ainu keel ja Rajav kääne · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Ainu keel ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Ainu keel ja Sahhalin · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Ainu keel ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Ainu keel ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Ainu keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sõnaraamat
Taani-rootsi sõnaraamat Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik.
Uus!!: Ainu keel ja Sõnaraamat · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Ainu keel ja Sihitis · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Ainu keel ja Silp · Näe rohkem »
Silpkiri
Silpkiri ehk süllaabiline kiri on kirjasüsteem, mille märgid annavad edasi mitte üksikuid häälikuid, vaid silpe.
Uus!!: Ainu keel ja Silpkiri · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Ainu keel ja Sufiks · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Ainu keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Tagasõna
Tagasõna ehk postpositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi järel.
Uus!!: Ainu keel ja Tagasõna · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: Ainu keel ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Uus!!: Ainu keel ja Täiend · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Ainu keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Ainu keel ja Tegumood · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Ainu keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Transitiivsus
Transitiivsus on binaarse seose omadus, mis seisneb selles, et kui x on seoses y-ga ja y on omakorda seoses z-ga, siis on ka x seoses z-ga.
Uus!!: Ainu keel ja Transitiivsus · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Ainu keel ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Ainu keel ja Venemaa · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Ainu keel ja 1994 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Ainu keel ja 20. sajand · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Ainu keel ja 2009 · Näe rohkem »
