Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Aistimisvõime, Andur, Kõrv, Keel (anatoomia), Lihas, Luu, Masin, Masintaju, Meeleelund, Modaalsus (psühholoogia), Nina, Retseptor, Robot, Silm, Taju, Veresoon.
Aistimisvõime
Aistimisvõime on elusorganismide võime olla tundlik, tajuda, võime omada aistinguid.
Uus!!: Aisting ja Aistimisvõime · Näe rohkem »
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Uus!!: Aisting ja Andur · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Aisting ja Kõrv · Näe rohkem »
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Uus!!: Aisting ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Aisting ja Lihas · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Aisting ja Luu · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Aisting ja Masin · Näe rohkem »
Masintaju
Masintaju on süsteem, mille eesmärgiks on väliskeskkonnast andurite abil saadud informatsiooni alusel masinkujutluse loomine ja tõlgendamine.
Uus!!: Aisting ja Masintaju · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Aisting ja Meeleelund · Näe rohkem »
Modaalsus (psühholoogia)
Modaalsus (ka kvaliteet) on üks meeleinformatsiooni põhidimensioonidest (intensiivsuse, lokalisatsiooni ja ajalisuse kõrval).
Uus!!: Aisting ja Modaalsus (psühholoogia) · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Aisting ja Nina · Näe rohkem »
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Aisting ja Retseptor · Näe rohkem »
Robot
Inimesesarnane robot Robot (tšehhi sõnast robota – 'sunnitöö') on programmeeritav, automaatselt isetoimiv/-töötav masin, mida kasutatakse inimese liikumist ja tajumist asendavates töödes või toimingutes.
Uus!!: Aisting ja Robot · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Aisting ja Silm · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Aisting ja Taju · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Aisting ja Veresoon · Näe rohkem »
