Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Aktiin, Erütrotsüüt, Eukarüootne rakk, Fosfolipiidid, Kortikaalne tsütoplasma, Mitoos, Nukleotiidid, Oligomeer, Rakumembraan, Ripsmed, Sarkomeer, Substraat (biokeemia), Tümosiinid, Tsütokinees, Tsütoplasma, Tsütoskelett, Tsütosool, Vereliistak, Vibur, Viskoossus.
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Aktiin · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Eukarüootne rakk
Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Eukarüootne rakk · Näe rohkem »
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »
Kortikaalne tsütoplasma
Kortikaalne tsütoplasma ehk raku korteks on tsütoplasma väline tumedam kiht rakumembraani läheduses, kus aktiinifilamentide võrgustik on tihedam.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Kortikaalne tsütoplasma · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Mitoos · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Oligomeer · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Ripsmed
Inimese ripsmed Ripsmed on karvad, mis kinnituvad silmalaugude servadele.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Ripsmed · Näe rohkem »
Sarkomeer
Igas grammis skeletilihases on umbes 100 mg nn.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Sarkomeer · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Tümosiinid
Tümosiinid on mitmetes kudedes paiknevad, kuid biokeemiliselt ja funktsionaalselt erinevad valgud, mis evivad organismis hormoonilaadseid toimeid.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Tümosiinid · Näe rohkem »
Tsütokinees
Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Tsütokinees · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Tsütoskelett · Näe rohkem »
Tsütosool
Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Tsütosool · Näe rohkem »
Vereliistak
valgusmikroskoobi all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljudeselgroogsetel loomadel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Vereliistak · Näe rohkem »
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Vibur · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Aktiinifilamendid ja Viskoossus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aktiinfilamendid, Aktiini filamendid, Aktiinifilament, Mikrofilamendid, Mikrofilament.
