Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aktsia

Index Aktsia

Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

20 suhted: Aktsia, Aktsiabörs, Aktsiakapital, Aktsiaselts, Aktsiate esmane avalik pakkumine, Aktsionär, Dividend, Ettevõte, Füüsiline isik, Inglise keel, Kasum, Likviidsus, Pankrot, Põhikiri, Seadus, Subjektiivne õigus, Vara, Väärtpaber, Võlakiri, Võlausaldaja.

Aktsia

Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

Uus!!: Aktsia ja Aktsia · Näe rohkem »

Aktsiabörs

Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid.

Uus!!: Aktsia ja Aktsiabörs · Näe rohkem »

Aktsiakapital

Aktsiakapital (inglise keeles share capital) aktsiaseltsile kuuluv aktsiatega kaetud kapital.

Uus!!: Aktsia ja Aktsiakapital · Näe rohkem »

Aktsiaselts

Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks ning mille ärinimes peab sisalduma täiend "aktsiaselts".

Uus!!: Aktsia ja Aktsiaselts · Näe rohkem »

Aktsiate esmane avalik pakkumine

Aktsiate esmane avalik pakkumine (inglise keeles Initial Public Offering, lühendatult IPO) ehk aktsiate avalik esmaemissioon on ettevõtte aktsiate esmakordne avalik müük.

Uus!!: Aktsia ja Aktsiate esmane avalik pakkumine · Näe rohkem »

Aktsionär

Aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, seega võib aktsionärile viidata ka kui ettevõtte ehk aktsiaseltsi omanikule.

Uus!!: Aktsia ja Aktsionär · Näe rohkem »

Dividend

Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.

Uus!!: Aktsia ja Dividend · Näe rohkem »

Ettevõte

Ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus.

Uus!!: Aktsia ja Ettevõte · Näe rohkem »

Füüsiline isik

Füüsiline isik on inimene õigussubjektina.

Uus!!: Aktsia ja Füüsiline isik · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Aktsia ja Inglise keel · Näe rohkem »

Kasum

Kasum (kahjum) (profit) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.

Uus!!: Aktsia ja Kasum · Näe rohkem »

Likviidsus

Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada. Eristatakse nii varade kui ka kohustuste likviidsust. Varade likviidsus tähendab majandussubjekti (krediidiasutuste, ettevõtete, eraisikute) võimet muuta olemasolevat vara rahaks või muudeks likviidseteks varadeks. Siinkohal on oluline, et varade vahetamise protsess ise oleks võimalikult vähe ressursse nõudev – see peaks olema nii kiire ning väheste kuludega (sh peaksid tehingukulud olema võimalikult väiksed). Kohustuste likviidsus viitab seevastu aga majandussubjekti võimele täita temale pandud kohustusi ja esitatud nõudeid. Mida suurem on likviidsus, seda väiksem on oht, et klient ei suuda kohustusi ja nõudeid täita. Likviidsete varade all mõeldakse kõiki varasid, mida on võimalik kiirelt kohustuste täitmiseks rahaks muuta ja kasutusele võtta, kaotamata sealjuures oluliselt nende väärtust. Vara likviidsus sõltub sellest, kui kergesti saab seda osta ja/või müüa, millised on vara vahetamise tehingukulud ning kui stabiilne on hind (teisisõnu kas hind näitab tegelikku väärtust). Raha ise on täiesti likviidne vara – seda on võimalik kohe tehingute tegemiseks kasutada. Teisteks likviidseteks varadeks peetakse näiteks hoiuseid (sh arvelduskonto, nõudmiseni hoiused või tähtajalised hoiused, mille puhul ka lepingu enneaegsel lõpetamisel saab klient tagasi hoiustatud raha, kuid sõltuvalt sõlmitud lepingust ei hüvitata sellisel juhul teenitud intresse), lühiajalisi väärtpabereid või võlakirju (nt rahaturu- ja intressifondide aktsiaid-osakuid), mille puhul investeeritakse muu hulgas vekslitesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse, üleöödeposiitidesse, mida iseloomustavad lühiajalisus, madal riskitase, kiire tehingute vahetus. Teisisõnu kõik varad, mis on kergesti kättesaadavaks rahaks muudetavad ning nõuavad vähe alternatiivseid kulutusi. Mittelikviidsed on varad, mille vahetamine rahaks võtab palju aega vältel ja/või vahetusega võib kaasneda lisakulusid. Nii võib mittelikviidseteks pidada muu hulgas tehnikat või kinnisvara, mille müügiperiood on pikk ning mille eest saadav raha võib olla oodatust väiksem (nt juriidiliste või tehingukulude, maakleritasu, hinna alapakkumise tõttu). Likviidsete ja mittelikviidsete varade suhe majandussubjekti koguvarade hulgas võib sõltuvalt majandussubjektist endast ja tema käitumise iseloomust tekitada likviidsusriski olukorra. Likviidsusrisk tähendab võimetust vahetada õigel ajal ja kasulikult varasid, võimetust täita nõudeid või kohustusi. Panganduses väljendub likviidsusrisk krediidiasutuse võimetuses täita määratud ajaks kohustusi, sest puudub vaba raha või finantsvara vahetamisel likviidseteks varadeks ja/või alternatiivsete finantseerimisressursside kasutuselevõtul esineb probleeme. Likviidsusriski alamkategooriateks võib pidada maksevalmidus ja finantseerimisriski ning turu likviidsusriski. Maksevalmiduse risk tekib siis, kui rahavoogude bilanss pole lühiajalises plaanis tasakaalus. Väljaminevaid rahavooge on sissetulevatega võrreldes vähem, mistõttu väheneb majandussubjekti maksevõime – kasutuses olevat likviidset vara on kohustuste ja nõuete täitmiseks vähem. Finantseerimisriski tingib majandussubjekti võimetus/piiratus ressursside kaasamisel või kaasamisel ilma finantsseisundit kahjustamata. Sellisel juhul tekitaksid katsed kaasata täiendavaid ressursse lisakulusid või -kohustusi, mis paneksid subjekti halvemasse olukorda. Turu likviidsusrisk väljendub aga turutõrgetest tingitud riskipositsiooni enda väheses likviidsuses, mistõttu väheneb võimalus finantsinstrumente kahjusid kandmata rakendada. Likviidsusriski maandamise võimalused võib jaotada kolme üldisemasse kategooriasse: 1) n-ö ennetavad tegevused (nt likviidsusreservide omamine, laenude osatähtsuse piiramine vahendites, omakapitali osakaalu suurendamine, likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine, rahavoogude kooskõlastamine ajalises ja mahulises plaanis, laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega, oma võimete hindamine, sh riskantsetest tehingutest loobumine), 2) n-ö kaasavad tegevused (nt uute finantsinstrumentide kaasamine kohustuste täitmiseks, kohustuste tähtaegade pikendamine), 3) n-ö prognoosivad tegevused (nt tehingupartnerite tausta kontrollimine, siduvate tagasimaksegraafikute koostamine, võtted olemasolevate ressursside stabiilsuse tagamiseks, sh kaitse partnerite tegevuse eest, nt krediidiasutuste puhul tähtajaliste hoiuste lõpetamise etteteatamisaja pikendamine).

Uus!!: Aktsia ja Likviidsus · Näe rohkem »

Pankrot

Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus.

Uus!!: Aktsia ja Pankrot · Näe rohkem »

Põhikiri

Põhikiri on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms sätestav ametlik dokument.

Uus!!: Aktsia ja Põhikiri · Näe rohkem »

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Uus!!: Aktsia ja Seadus · Näe rohkem »

Subjektiivne õigus

Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.

Uus!!: Aktsia ja Subjektiivne õigus · Näe rohkem »

Vara

Vara on kellelegi kuuluvad asjad ja muu omand.

Uus!!: Aktsia ja Vara · Näe rohkem »

Väärtpaber

Väärtpaber on dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust.

Uus!!: Aktsia ja Väärtpaber · Näe rohkem »

Võlakiri

Võlakiri ehk obligatsioon on leping, mille alusel võlakirja välja lasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).

Uus!!: Aktsia ja Võlakiri · Näe rohkem »

Võlausaldaja

Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes.

Uus!!: Aktsia ja Võlausaldaja · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eelisaktsia, Lihtaktsia.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »