Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Alūksne

Index Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

51 suhted: Aiolos, Alūksne järv, Alūksne loss, Alūksne piirkond, Alūksne raudteejaam, Aluliina kihelkond, Aluliina komtuur, Aluliina ordulinnus, Boriss Šeremetev, Ernst Glück, Gulbene, Heinrich von Hagemeister, Hopa, Järvesaar, Jelizaveta Petrovna, Katariina I, Kärde rahu, Kitsarööpmeline raudtee, Läti, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Marssal, Mõis, Moskva tsaaririik, Põhjasõda, Poola aeg, Saksa keel, Stolbovo rahu, Valga, Valga kreis, Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee, Vallisaare vaherahu, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venemaa keiser, Vidzeme, Vietinghoff, 1656, 1658, 1661, 1702, 1741, 1744, 1860, 1863, 1903, 1920, 1970, 1973, ..., 2. juuni. Laienda indeks (1 rohkem) »

Aiolos

Aiolos. Aiolos oli vanakreeka mütoloogias tuulte valitseja.

Uus!!: Alūksne ja Aiolos · Näe rohkem »

Alūksne järv

Alūksne järv (2006) Vaade päikesesillalt Alūksne lossi poole Alūksne järv on järv Lätis Alūksne kõrgustikul.

Uus!!: Alūksne ja Alūksne järv · Näe rohkem »

Alūksne loss

Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.

Uus!!: Alūksne ja Alūksne loss · Näe rohkem »

Alūksne piirkond

Alūksne piirkond (läti: Alūksnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Alūksne ja Alūksne piirkond · Näe rohkem »

Alūksne raudteejaam

Alūksne raudteejaam on raudteejaam Alūksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonnas Alūksnes aadressil Jāņkalna iela 52.

Uus!!: Alūksne ja Alūksne raudteejaam · Näe rohkem »

Aluliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Alūksne ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »

Aluliina komtuur

Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.

Uus!!: Alūksne ja Aluliina komtuur · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg – "Maarjalinnus") on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Alūksne ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Boriss Šeremetev

Boriss Šeremetevi vapp Krahv Boriss Petrovitš Šeremetev (vene keeles Борис Петрович Шереметев, eesti keeles varem ka Šeremetjev; 25. aprill 1652, Moskva – 17. veebruar 1719, Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja.

Uus!!: Alūksne ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »

Ernst Glück

Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, lätipäraselt Ernsts Gliks; venepäraselt Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.

Uus!!: Alūksne ja Ernst Glück · Näe rohkem »

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro Kuľbina, saksa Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Uus!!: Alūksne ja Gulbene · Näe rohkem »

Heinrich von Hagemeister

Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti Heinrihs fon Hāgemeisters; vene Х. Г. Гагемейстер; 28. märts / 8. aprill 1784 Drusti, Liivimaa – 12 / 24. mai 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.

Uus!!: Alūksne ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »

Hopa

Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa ehk Ape (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis, Hopa piirkonna ja Hopa valla keskus.

Uus!!: Alūksne ja Hopa · Näe rohkem »

Järvesaar

Piirissaar Peipsi järves. Järvesaar on saar, mis asub järves.

Uus!!: Alūksne ja Järvesaar · Näe rohkem »

Jelizaveta Petrovna

Jelizaveta Petrovna (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Jelizaveta Petrovna ehk Elisabet I (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.

Uus!!: Alūksne ja Jelizaveta Petrovna · Näe rohkem »

Katariina I

Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.

Uus!!: Alūksne ja Katariina I · Näe rohkem »

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Uus!!: Alūksne ja Kärde rahu · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Uus!!: Alūksne ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Alūksne ja Läti · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Alūksne ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Alūksne ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Marssal

Marssal (ka feldmarssal, kindralfeldmarssal) on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Alūksne ja Marssal · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal. Tänapäeval kasutatakse sõna mõis kahes tähenduses.

Uus!!: Alūksne ja Mõis · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Alūksne ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Alūksne ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Alūksne ja Poola aeg · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Alūksne ja Saksa keel · Näe rohkem »

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Uus!!: Alūksne ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Alūksne ja Valga · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis ehk Valga maakond (saksa keeles Kreis Walk, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Alūksne ja Valga kreis · Näe rohkem »

Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee

Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee oli esimene kitsarööpmeline raudteeliin Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus, Valga ja Pļaviņase, hiljem Gulbene vahel.

Uus!!: Alūksne ja Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee · Näe rohkem »

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 1658.

Uus!!: Alūksne ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Alūksne ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Alūksne ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Alūksne ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Alūksne ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi: Vidumō) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Alūksne ja Vidzeme · Näe rohkem »

Vietinghoff

Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Alūksne ja Vietinghoff · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Alūksne ja 1656 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Alūksne ja 1658 · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Alūksne ja 1661 · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Alūksne ja 1702 · Näe rohkem »

1741

1741.

Uus!!: Alūksne ja 1741 · Näe rohkem »

1744

1744.

Uus!!: Alūksne ja 1744 · Näe rohkem »

1860

1860.

Uus!!: Alūksne ja 1860 · Näe rohkem »

1863

1863.

Uus!!: Alūksne ja 1863 · Näe rohkem »

1903

1903.

Uus!!: Alūksne ja 1903 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Alūksne ja 1920 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Alūksne ja 1970 · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Alūksne ja 1973 · Näe rohkem »

2. juuni

2.

Uus!!: Alūksne ja 2. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aluksne, Aluliin, Aluliina.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »