Kiiremini kui brauser!
31 suhted: AIDS, Armeenia, Île-de-France, Benedictus XVI, Bordeaux, Brexit, Calais, Euroopa Parlament, Föderalism, France 2, Jacques Chirac, Kent, Konföderatsioon, Konservatism, Kreeka, Le Figaro, Le Monde, Liberalism, Maastrichti leping, Marine Le Pen, Mont-de-Marsan, Paavst, Pariis, Pariisi Poliitikauuringute Instituut, Populism, Prantslased, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Rahvusrinne, 15. august, 1945.
AIDS
1,403-5828 AIDS (eesti keeles ka aids) ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.
Uus!!: Alain Juppé ja AIDS · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Alain Juppé ja Armeenia · Näe rohkem »
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Uus!!: Alain Juppé ja Île-de-France · Näe rohkem »
Benedictus XVI
Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.
Uus!!: Alain Juppé ja Benedictus XVI · Näe rohkem »
Bordeaux
Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.
Uus!!: Alain Juppé ja Bordeaux · Näe rohkem »
Brexit
Euroopa Liidust (tumesinises) lahkunud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik oranžis bilateraalseid läbirääkimisi aadressil Downing Street 10 26. aprillil 2017 Brexit (ingliskeelsetest sõnadest Britain ja exit – 'Britannia' ja 'väljumine') tähendas Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, mis jõustus 31.
Uus!!: Alain Juppé ja Brexit · Näe rohkem »
Calais
Calais on sadamalinn Pas-de-Calais' departemangus, mille alamprefektuur ta on.
Uus!!: Alain Juppé ja Calais · Näe rohkem »
Euroopa Parlament
200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Uus!!: Alain Juppé ja Euroopa Parlament · Näe rohkem »
Föderalism
Föderalism on põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi või muudetakse unitaarriik liitriigiks (föderatsiooniks).
Uus!!: Alain Juppé ja Föderalism · Näe rohkem »
France 2
pisi France 2 on Prantsusmaa telekanal, mis kuulub Prantsuse riigitelevisioonile.
Uus!!: Alain Juppé ja France 2 · Näe rohkem »
Jacques Chirac
Jacques Chirac (29. november 1932 Pariis – 26. september 2019 Pariis) oli Prantsusmaa poliitik, Prantsusmaa president 1995–2007 ning Andorra kaasvürst 1997–2005.
Uus!!: Alain Juppé ja Jacques Chirac · Näe rohkem »
Kent
Kent on tseremoniaalkrahvkond Kagu-Inglismaal.
Uus!!: Alain Juppé ja Kent · Näe rohkem »
Konföderatsioon
Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.
Uus!!: Alain Juppé ja Konföderatsioon · Näe rohkem »
Konservatism
Konservatism ehk konservatiivsus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele.
Uus!!: Alain Juppé ja Konservatism · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Alain Juppé ja Kreeka · Näe rohkem »
Le Figaro
Le Figaro on prantsuse päevaleht, riigi vanim ajaleht.
Uus!!: Alain Juppé ja Le Figaro · Näe rohkem »
Le Monde
Le Monde on vasakliberaalselt ja vasaktsentristlikult meelestatud Prantsusmaa nädalaleht.
Uus!!: Alain Juppé ja Le Monde · Näe rohkem »
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Uus!!: Alain Juppé ja Liberalism · Näe rohkem »
Maastrichti leping
Euroopa Liit 1992/93 Maastrichti leping (ametlikult Euroopa Liidu leping, inglise keeles Treaty on European Union) on Euroopa Liidu asutamise alusleping.
Uus!!: Alain Juppé ja Maastrichti leping · Näe rohkem »
Marine Le Pen
Marine Le Pen (täisnimi Marion Anne Perrine Le Pen; sündinud 5. augustil 1968 Neuilly-sur-Seine'is) on Prantsusmaa poliitik, paremäärmusliku Rahvusrinde juht (2011–2022) ja Euroopa Parlamendi liige.
Uus!!: Alain Juppé ja Marine Le Pen · Näe rohkem »
Mont-de-Marsan
Mont-de-Marsan on linn Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas Landesi departemangus.
Uus!!: Alain Juppé ja Mont-de-Marsan · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Alain Juppé ja Paavst · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Alain Juppé ja Pariis · Näe rohkem »
Pariisi Poliitikauuringute Instituut
Institut d'études politiques de Paris, ka Sciences Po, ka Pariisi politoloogiainstituut, on üks juhtivaid sotsiaalteaduste kõrgkoole Prantsusmaal.
Uus!!: Alain Juppé ja Pariisi Poliitikauuringute Instituut · Näe rohkem »
Populism
Rahvusvaheline Occupy liikumine oli oma retoorikaga "99%" (rahvas) "1%" (eliidi) vastu näide populistlikust ühiskondlikust liikumisest Koomiks aastast 1896, milles William Jennings Bryan, vankumatu populismi toetaja, on neelanud Ameerika Demokraatliku Partei sümboli Populism (ladina sõnast populus 'rahvas') on diskursus, ideoloogia või maailmavaade, mis kritiseerib ja mõistab hukka "eliiti" ning tõstab esile "rahvast".
Uus!!: Alain Juppé ja Populism · Näe rohkem »
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Uus!!: Alain Juppé ja Prantslased · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Alain Juppé ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Alain Juppé ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rahvusrinne
Rahvusrinne (pr Front National, lühend FN) on Prantsusmaa parempoolne natsionalistlik poliitiline partei.
Uus!!: Alain Juppé ja Rahvusrinne · Näe rohkem »
15. august
15.
Uus!!: Alain Juppé ja 15. august · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Alain Juppé ja 1945 · Näe rohkem »
