Sisukord
10 suhted: Lehelaba, Leht, Pung, Pungasoomus, Risoom, Sibul (organ), Tipupung, Vars, Võrse, Võsund.
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Vaata Alalehed ja Lehelaba
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Alalehed ja Leht
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Alalehed ja Pung
Pungasoomus
Hariliku hobukastani pungasoomused Pungasoomused on soomusjad, sageli vaigused alalehed puude ja põõsaste pungadel.
Vaata Alalehed ja Pungasoomus
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Vaata Alalehed ja Risoom
Sibul (organ)
Punase sibula läbilõige Sibul on taime jämenenud maa-alune lühivõsu, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
Vaata Alalehed ja Sibul (organ)
Tipupung
Mägivahtra oksa tipupung Tipupung ehk tipp-pung ehk ladvapung on võsu tipmine pung.
Vaata Alalehed ja Tipupung
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Alalehed ja Vars
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Alalehed ja Võrse
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Vaata Alalehed ja Võsund
Tuntud ka kui Alaleht.