Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Albrecht von Hohenzollern

Index Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

183 suhted: Achatius von Zehmen, Akolüüt, Albrecht (Mainz), Albrecht Achilles, Albrecht Friedrich, Albrecht I, Albrecht II (Saksa kuningas), Algirdas, Andreas Osiander, Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Anna Sophia, Ansbach, Austria Elisabeth, Čechy, Böömimaa valitsejate loend, Brandenburgi mark, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Cambrai liiga sõda, Christoph von Mecklenburg, Dünastia, Dietrich von Cleen, Dorothea Taanist, Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Ernst Raudne, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), François I, Frederik I, Friedrich (Saksi hertsog), Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg-Ansbach), Gdańsk, Georg (Brandenburg-Ansbach), Georg von Polenz, Gotthard Kettler, Grobiņa foogtkond, Gvardeisk, Habsburgid, Heinrich von Galen, Hesseni maakrahvkond, Hohenzollernid, Horvaatia, Inglismaa, Inna Põltsam-Jürjo, Itaalia, Jagelloonid, Janusz Małłek, Jasper von Münster, Joachim I, Jogaila, Johann Albrecht I, ..., Kaliningrad, Karl V, Karsten Brüggemann, Kasimir (Brandenburg-Kulmbach), Katekismus, Katk, Kazimierz IV, Köln, Kölni kuurvürstkond, Königsbergi ülikool, Klaipėda, Koadjuutorivaenus, Kraków, Krakówi leping, Ladina keel, Lääne-Preisimaa, Leedu, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Madalmaad, Martin Luther, Masoovia, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Maximilian II (Saksa-Rooma keiser), Mecklenburgi valitsejate loend, Moskva suurvürstiriik, Paaria, Paavst, Põhja-Eesti, Põhja-Saksamaa, Peapiiskop, Philipp Melanchthon, Piotrków Trybunalski, Pomesaania piiskopkond, Poola, Poola kuningas, Posvoli leping, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Protestantism, Ratsanikesõda, Riia peapiiskop, Riigivürst, Rovereto, Saare-Lääne vaenus, Saksa meister, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa ordu suurmarssal, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Samlandi piiskopkond, Schmalkaldeni liit, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sileesia, Smolensk, Taani, Taani kuningas, Türgi, Thomas Schöning, Toomhärra, Ulászló II, Ungari, Vasall, Vassili III, Walter von Cronberg, Walther Hubatsch, Würzburg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Wrocław, Zofia Jagiellonka, Zygmunt I, Zygmunt II August, 10. aprill, 13. veebruar, 1466, 1490, 1498, 1501, 1505, 1507, 1508, 1509, 1510, 1511, 1512, 1513, 1514, 1515, 1517, 1519, 1520, 1520. aastad, 1521, 1523, 1524, 1525, 1526, 1529, 1530. aastad, 1532, 1533, 1536, 1539, 1540, 1540. aastad, 1544, 1546, 1547, 1550. aastad, 1551, 1552, 1554, 1557, 1558, 1560, 1561, 1562, 1563, 1566, 1568, 1617, 17. mai, 20. märts, 6. juuli. Laienda indeks (133 rohkem) »

Achatius von Zehmen

Achatius von Zehmen ehk Achacy Czema (umbes 1485 – 24. mai 1565 Königsberg) oli Poola riigitegelane ja diplomaat.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Achatius von Zehmen · Näe rohkem »

Akolüüt

Akolüüt - Acolyte tuleneb kreekakeelsest sõnast ἀκόλουθος (akolouthos), mis tähendab saatja, ladina keeles acolythus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Akolüüt · Näe rohkem »

Albrecht (Mainz)

Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht (Mainz) · Näe rohkem »

Albrecht Achilles

St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht Achilles · Näe rohkem »

Albrecht Friedrich

Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht Friedrich · Näe rohkem »

Albrecht I

Albrecht I ja Albrechti nime on kandnud mitu valitsejat.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht I · Näe rohkem »

Albrecht II (Saksa kuningas)

Albrecht II von Habsburg (16. august 1397 Viin – 27. oktoober 1439 Neszmély Esztergomi lähedal) oli Habsburgide valitsejasuguvõsast Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Albrecht II (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Algirdas

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Algirdas · Näe rohkem »

Andreas Osiander

Andreas Osiander 1544. aastal Andreas Osiander (19. detsember 1498 Gunzenhausen – 17. oktoober 1552 Königsberg) oli saksa protestantlik usureformaator.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Andreas Osiander · Näe rohkem »

Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)

Anna Maria von Braunschweig-Calenberg-Göttingen (ka Anna Maria von Braunschweig-Lüneburg; 23. aprill 1532 Münden – 20. märts 1568 Neuhausenis (praegu Gurjevsk) Königsbergi lähedal) oli sünnipärane Braunschweig-Calenberg-Göttingeni hertsoginna ning abielu kaudu Preisimaa hertsoginna.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »

Anna Sophia

Anna Sophia Mecklenburgi hertsoginnana Anna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg – 6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Anna Sophia · Näe rohkem »

Ansbach

Ansbach on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal; Kesk-Frangimaa halduskeskus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Ansbach · Näe rohkem »

Austria Elisabeth

Austria Elisabeth (poola keeles Elżbieta Rakuszanka/Elżbieta Austriaczka/Elżbieta Habsburżanka, ungari keeles Erzsébet; 1436 - 30. august 1505) oli Poola-Leedu kuninganna.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Austria Elisabeth · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Čechy · Näe rohkem »

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Cambrai liiga sõda

Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda) oli Itaalia sõdade suurim konflikt.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Cambrai liiga sõda · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Dünastia · Näe rohkem »

Dietrich von Cleen

Dietrich von Cleen (ka Clee, Klee, Kleen; u 1455 – 1531) oli Saksa ordu liige, Saksa orduharu meister (Saksa meister) aastatel 1515–1526.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Dietrich von Cleen · Näe rohkem »

Dorothea Taanist

Hertsoginna Dorothea 16. sajandi miniatuuril Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf – 11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Dorothea Taanist · Näe rohkem »

Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)

Erich I (16. veebruar 1470 – 30. juuli 1540), kutsutud Vanemaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst 1495.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »

Ernst Raudne

Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Ernst Raudne · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

François I

thumb François I (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja François I · Näe rohkem »

Frederik I

Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Frederik I · Näe rohkem »

Friedrich (Saksi hertsog)

Friedrich ehk Friedrich von Wettin (26. oktoober 1473 Torgaus – 14. detsember 1510 Rochlitzis) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1498–1510.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Friedrich (Saksi hertsog) · Näe rohkem »

Friedrich I (Brandenburg)

Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Friedrich I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)

Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp) Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach – 4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1486–1515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1495–1515.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Friedrich II (Brandenburg-Ansbach) · Näe rohkem »

Gdańsk

Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Gdańsk · Näe rohkem »

Georg (Brandenburg-Ansbach)

Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga, (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Georg (Brandenburg-Ansbach) · Näe rohkem »

Georg von Polenz

Georg von Polenz, ka Polentz (umbes 1478 – 28. aprill 1550 Balga) oli Pomesaania ja Samlandi piiskop ning üks reformatsiooni läbiviijaid Preisimaal, hariduselt jurist.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Georg von Polenz · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Grobiņa foogtkond · Näe rohkem »

Gvardeisk

Gvardeisk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gvardeiski rajooni keskus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Gvardeisk · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Habsburgid · Näe rohkem »

Heinrich von Galen

Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »

Hesseni maakrahvkond

Hesseni maakrahvkond (saksa Landgrafschaft Hessen) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Hesseni maakrahvkond · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Horvaatia · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Inglismaa · Näe rohkem »

Inna Põltsam-Jürjo

Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Inna Põltsam-Jürjo · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Itaalia · Näe rohkem »

Jagelloonid

Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Jagelloonid · Näe rohkem »

Janusz Małłek

Janusz Marcin Michał Małłek (sündinud 24. mail 1937 Działdowos) on Poola ajaloolane, kelle põhiliseks uurimisvaldkonnaks on varauusaegse Preisimaa ajalugu.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Janusz Małłek · Näe rohkem »

Jasper von Münster

Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Jasper von Münster · Näe rohkem »

Joachim I

Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Joachim I · Näe rohkem »

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Jogaila · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Karl V · Näe rohkem »

Karsten Brüggemann

Karsten Brüggemann 2022. aasta Arvamusfestivalil Karsten Brüggemann esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 26. mail 2011 Karsten Brüggemann (sündinud 1. detsembril 1965) on Tallinna Ülikooli ajalooprofessor.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Karsten Brüggemann · Näe rohkem »

Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)

Markkrahv Kasimir, kaasaegne portree Hans von Kulmbachilt Kasimir (saksa Kasimir von Brandenburg-Kulmbach; 27. september 1481 Ansbach – 21. september 1527 Buda) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastail 1515–1527.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Kasimir (Brandenburg-Kulmbach) · Näe rohkem »

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Katekismus · Näe rohkem »

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Katk · Näe rohkem »

Kazimierz IV

Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Kazimierz IV · Näe rohkem »

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Köln · Näe rohkem »

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »

Königsbergi ülikool

Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Königsbergi ülikool · Näe rohkem »

Klaipėda

Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Klaipėda · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Kraków · Näe rohkem »

Krakówi leping

Zygmunt I läänistab Albrechtile Preisimaa Krakówi leping oli rahuleping, mis sõlmiti 8. aprillil 1525 Preisimaa valitseja, Saksa ordu kõrgmeistri Albrecht von Hohenzollerni ja Poola kuninga Zygmunt I vahel.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Krakówi leping · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Preisimaa

Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Leedu · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Madalmaad · Näe rohkem »

Martin Luther

Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Martin Luther · Näe rohkem »

Masoovia

Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Masoovia · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Paaria

Paaria (originaalis Il paria) on  Gaetano Donizetti ooper (melodramma) kahes vaatuses Domenico Gilardoni libretole, mis põhineb Casimir Delavigne'i näidendile Le Paria (1821) ja Michele Carafa ooperi Il paria (1826) Gaetano Rossi poolt kirjutatud libretole.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Paaria · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Paavst · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhja-Saksamaa

Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Põhja-Saksamaa · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Philipp Melanchthon

Philipp Melanchthon Philipp Melanchthon (Philipp Schwartzerd) (16. veebruar 1497 Bretten – 19. aprill 1560 Wittenberg) oli saksa humanist, Martin Lutheri sõber ja kaaslane.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Philipp Melanchthon · Näe rohkem »

Piotrków Trybunalski

Piotrków Trybunalski (saksa keeles Petrikau) on maakonnaõigustega linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Piotrków Trybunalski maakonna halduskeskus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Piotrków Trybunalski · Näe rohkem »

Pomesaania piiskopkond

Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Pomesaania piiskopkond · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Poola · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Posvoli leping

Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Posvoli leping · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Protestantism · Näe rohkem »

Ratsanikesõda

Ratsanikesõda oli relvakonflikt Poola ja Saksa ordu vahel aastatel 1519–1521.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Ratsanikesõda · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst · Näe rohkem »

Rovereto

Rovereto on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Trento provintsis.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Rovereto · Näe rohkem »

Saare-Lääne vaenus

Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saare-Lääne vaenus · Näe rohkem »

Saksa meister

Saksa meister (ladina Magister Germaniae, saksa Deutschmeister) oli Saksa ordu kõrge võimukandja tiitel.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saksa meister · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksa ordu suurmarssal

Saksa ordu suurmarssalite loend loetleb teadaolevaid Saksa ordu suurmarssaleid (ladina k. Summus Marescalcus; saksa k. Großmarschall, ka Ordensmarschall või Oberster Marschall) ehk sõjaväe juhatajaid, kes juhatasid peamiselt Leedu vastaseid rünnakuid ja resideerisid aastatel 1312–1525 Preisimaal Königsbergi ordulinnuses (tänapäeval Kaliningradis), olles aastast 1360 ka sealseks Königsbergi komtuuriks.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu suurmarssal · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Saksimaa · Näe rohkem »

Samlandi piiskopkond

Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Schmalkaldeni liit

Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Schmalkaldeni liit · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Sileesia · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Smolensk · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Türgi · Näe rohkem »

Thomas Schöning

Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Thomas Schöning · Näe rohkem »

Toomhärra

Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Toomhärra · Näe rohkem »

Ulászló II

Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Ulászló II · Näe rohkem »

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Ungari · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Vasall · Näe rohkem »

Vassili III

Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Vassili III · Näe rohkem »

Walter von Cronberg

Walter von Cronberg (ka Walther von Kronberg; 1477 või 1479 – 4. aprill 1543) oli Saksa ordu kõrgmeistri ameti administraator (kohusetäitja) aastatel 1527–1543.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Walter von Cronberg · Näe rohkem »

Walther Hubatsch

Carl Walther Hubatsch (17. mai 1915 Königsberg, Ida-Preisimaa – 29. detsember 1984 Bonn) oli saksa ajaloolane.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Walther Hubatsch · Näe rohkem »

Würzburg

Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Würzburg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Wrocław

Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Wrocław · Näe rohkem »

Zofia Jagiellonka

Sophia Jagiellon (ka Sophia Poolast; poola keeles Zofia Jagiellonka; 6. mai 1464 – 5. oktoober 1512) oli Poolast pärit Jagelloonide dünastia liige, kes oli abielu kaudu Brandenburg-Ansbachi ja Brandenburg-Kulmbachi markkrahvinna.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Zofia Jagiellonka · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt I · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

10. aprill

10.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 10. aprill · Näe rohkem »

13. veebruar

13.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 13. veebruar · Näe rohkem »

1466

1466.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1466 · Näe rohkem »

1490

1490.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1490 · Näe rohkem »

1498

1498.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1498 · Näe rohkem »

1501

1501.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1501 · Näe rohkem »

1505

1505.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1505 · Näe rohkem »

1507

1507.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1507 · Näe rohkem »

1508

1542.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1508 · Näe rohkem »

1509

1509.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1509 · Näe rohkem »

1510

1510.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1510 · Näe rohkem »

1511

1511.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1511 · Näe rohkem »

1512

1512.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1512 · Näe rohkem »

1513

1513.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1513 · Näe rohkem »

1514

1514.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1514 · Näe rohkem »

1515

1515.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1515 · Näe rohkem »

1517

1517.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1517 · Näe rohkem »

1519

1519.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1519 · Näe rohkem »

1520

1520.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1520 · Näe rohkem »

1520. aastad

1520.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1520. aastad · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1521 · Näe rohkem »

1523

1523.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1523 · Näe rohkem »

1524

1524.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1524 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1525 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1526 · Näe rohkem »

1529

1529.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1529 · Näe rohkem »

1530. aastad

1530.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1530. aastad · Näe rohkem »

1532

1532.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1532 · Näe rohkem »

1533

1533.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1533 · Näe rohkem »

1536

1536.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1536 · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1539 · Näe rohkem »

1540

1540.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1540 · Näe rohkem »

1540. aastad

1540.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1540. aastad · Näe rohkem »

1544

1544.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1544 · Näe rohkem »

1546

1546.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1546 · Näe rohkem »

1547

1547.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1547 · Näe rohkem »

1550. aastad

1550.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1550. aastad · Näe rohkem »

1551

1551.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1551 · Näe rohkem »

1552

1552.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1552 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1554 · Näe rohkem »

1557

1557.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1557 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1558 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1561 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1562 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1563 · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1566 · Näe rohkem »

1568

1568.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1568 · Näe rohkem »

1617

1617.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 1617 · Näe rohkem »

17. mai

17.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 17. mai · Näe rohkem »

20. märts

20.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 20. märts · Näe rohkem »

6. juuli

6.

Uus!!: Albrecht von Hohenzollern ja 6. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Albrecht (Preisimaa hertsog), Albrecht Hohenzollern, Albrecht I (Preisimaa), Albrecht von Brandenburg-Ansbach.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »