Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Bolševikud, Diplomaat, Eesti Raamat, Emantsipatsioon, Jüri Karindi, Jelena Stassova, Kunst (kirjastus), Linda Ruud, Mati Unt, Mõte (kirjastus), Mehhiko, Moskva, Nõbu, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Norra, Oktoobrirevolutsioon, Peterburi, Prestiiž, Rahvasteliit, Revolutsionäär, Rootsi, Skandinaavia, Tallinn, Teine maailmasõda, Vene keel, Zürich, 1872, 1903, 1914, 1917, 1920, 1921, 1923, 1930, 1952, 1977, 1985, 1987, 2006, 31. märts, 9. märts.
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Bolševikud · Näe rohkem »
Diplomaat
Venemaa Keisririigis aastail 1809–1814, sel ajal külastas ta samuti Tallinna Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Diplomaat · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Emantsipatsioon
Emantsipatsioon tähistab ebasoodsas olukorras oleva ühiskonnagrupi teekonda poliitiliste õiguste või võrdsuse saavutamise poole.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Emantsipatsioon · Näe rohkem »
Jüri Karindi
Toivo-Jüri Karindi (2. august 1942 Tallinn – 24. juuli 2017 Tallinn) oli eesti näitleja ja teatridirektor.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Jüri Karindi · Näe rohkem »
Jelena Stassova
Jelena Stassova (1920) Jelena Stassova (vene keeles Елена Дмитриевна Стасова; 3. oktoober (vkj. 15. oktoober) 1873 Peterburi – 31. detsember 1966 Moskva) oli Vene ja Nõukogude poliitik.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Jelena Stassova · Näe rohkem »
Kunst (kirjastus)
Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Kunst (kirjastus) · Näe rohkem »
Linda Ruud
Linda Ruud (7. detsember 1932 Lehtse – 23. juuni 2010 Tallinn) oli eesti luuletaja, tõlkija ja prosaist.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Linda Ruud · Näe rohkem »
Mati Unt
Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald, Tartumaa – 22. august 2005 Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Mati Unt · Näe rohkem »
Mõte (kirjastus)
Mõte oli aastatel 1909–1918 Tallinnas töötanud kirjastus, mille asutas ja mida juhtis Juhan Lilienbach.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Mõte (kirjastus) · Näe rohkem »
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Mehhiko · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Moskva · Näe rohkem »
Nõbu
Nõbu on isa või ema venna või õe poeg või tütar.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Nõbu · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Norra · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Peterburi · Näe rohkem »
Prestiiž
Prestiiž tähistab sotsioloogias inimese sotsiaalset respekteeritust ja tunnustust.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Prestiiž · Näe rohkem »
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Rahvasteliit · Näe rohkem »
Revolutsionäär
Revolutsionäär on revolutsiooni teostaja, revolutsioonivõitleja.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Revolutsionäär · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Rootsi · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Tallinn · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Vene keel · Näe rohkem »
Zürich
Zürich (prantsuse Zurich, itaalia Zurigo, romanši Turitg) on Šveitsi suurim linn (Zürichi linnastus on üle 1 miljoni elaniku), Zürichi kantoni pealinn.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja Zürich · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1872 · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1903 · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1914 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1917 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1920 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1921 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1923 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1930 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1952 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1977 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1985 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 1987 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 2006 · Näe rohkem »
31. märts
31.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 31. märts · Näe rohkem »
9. märts
9.
Uus!!: Aleksandra Kollontai ja 9. märts · Näe rohkem »
