Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Alemannia

Index Alemannia

Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.

78 suhted: Aacheni Alemannia, Aare jõgi, Aargau kanton, Akvitaania hertsogkond, Alemannid, Alpid, Alsace, Araabia keel, Augsburgi piiskopkond, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Šveitsi platoo, Ülem-Burgundia, Ülemsaksa keel, Baieri hertsogkond, Baseli piiskopkond, Bodeni järv, Bretagne'i hertsogkond, Cannstatti verekohus, Charles II Paljaspea, Chlodovech I, Constantius II, Dagobert I, Doonau, Etnogenees, Frangi riik, Frangid, Frangimaa hertsogkond, Gau, Germaanlased, Hõimuhertsogkonnad, Heilbronn, Hispaania keel, Ida-Frangi riik, Idagoodid, Julianus (keiser), Karl Paks, Karlmann (majordoomus), Karlsruhe, Karolingid, Katalaani keel, Kõmri keel, Konrad I (Saksa kuningas), Korni keel, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Luzern, Magnentius, Main, Mainzi kuurvürstkond, ..., Majordoomus, Merovingid, Neckar, Passau, Pärsia keel, Pippin Lühike, Portugali keel, Prantsuse keel, Rando, Reetia, Rein, Rhône, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Sankt Gotthardi kuru, Schwarzwald, Sion, Türgi keel, Theoderich Suur, Ursicinus, Vaidlusalune territoorium, Valentinianus I, Verduni leping, 3. sajand, 4. sajand, 6. sajand. Laienda indeks (28 rohkem) »

Aacheni Alemannia

Aacheni Alemannia on Saksamaa jalgpalliklubi, mis mängib 2. Bundesligas.

Uus!!: Alemannia ja Aacheni Alemannia · Näe rohkem »

Aare jõgi

Aare (saksa keeles Aare, prantsuse keeles Aar) on jõgi Euroopas Šveitsis, Reini lisajõgi.

Uus!!: Alemannia ja Aare jõgi · Näe rohkem »

Aargau kanton

Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.

Uus!!: Alemannia ja Aargau kanton · Näe rohkem »

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).

Uus!!: Alemannia ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Alemannia ja Alemannid · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Alemannia ja Alpid · Näe rohkem »

Alsace

Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Uus!!: Alemannia ja Alsace · Näe rohkem »

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Alemannia ja Araabia keel · Näe rohkem »

Augsburgi piiskopkond

Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.

Uus!!: Alemannia ja Augsburgi piiskopkond · Näe rohkem »

Švaabimaa

1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.

Uus!!: Alemannia ja Švaabimaa · Näe rohkem »

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Uus!!: Alemannia ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Šveitsi platoo

Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.

Uus!!: Alemannia ja Šveitsi platoo · Näe rohkem »

Ülem-Burgundia

Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.

Uus!!: Alemannia ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »

Ülemsaksa keel

Ülemsaksa keele levila kaart Ülemsaksa keel (saksa keeles Oberdeutsch, baieri keeles Obadeitsche ja alemanni keeles Oberdytsche) on, mida kõneldakse ja kirjutatakse põhiliselt lõunapoolsel Saksamaal (Baieri ja Baden-Württembergi liidumaad) ning Austrias ja Šveitsis ning Itaalias Bolzano provintsis, vähesel määral Grand Esti idapiirkonnas Prantsusmaal.

Uus!!: Alemannia ja Ülemsaksa keel · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Uus!!: Alemannia ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Baseli piiskopkond

Baseli vürstlik piiskopkond ja kanton Baseli vürstlik piiskopkond (saksa: Fürstbistum Basel) oli ajalooline feodaalriik Saksa-Rooma riigis, mida aastast 1032 valitsesid vürstlikud piiskopid, kelle tool oli aastani 1528 Baselis, aastani 1792 Porrentruys ja hiljem Schliengenis.

Uus!!: Alemannia ja Baseli piiskopkond · Näe rohkem »

Bodeni järv

Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.

Uus!!: Alemannia ja Bodeni järv · Näe rohkem »

Bretagne'i hertsogkond

Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.

Uus!!: Alemannia ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »

Cannstatti verekohus

Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.

Uus!!: Alemannia ja Cannstatti verekohus · Näe rohkem »

Charles II Paljaspea

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.

Uus!!: Alemannia ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Uus!!: Alemannia ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Constantius II

Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.

Uus!!: Alemannia ja Constantius II · Näe rohkem »

Dagobert I

Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.

Uus!!: Alemannia ja Dagobert I · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Alemannia ja Doonau · Näe rohkem »

Etnogenees

Etnogenees (vanakreeka keelest ἔθνος (éthnos) ehk rahvus ja γένεσις (génesis) ehk algus) on hõimu või rahva kujunemine.

Uus!!: Alemannia ja Etnogenees · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Alemannia ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Alemannia ja Frangid · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Uus!!: Alemannia ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Gau

Gau (hollandi: gouw, läänefriisi: gea või goa) on germaani mõiste piirkonnale riigis, sageli endisele või praegusele provintsile.

Uus!!: Alemannia ja Gau · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Alemannia ja Germaanlased · Näe rohkem »

Hõimuhertsogkonnad

tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.

Uus!!: Alemannia ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »

Heilbronn

Heilbronn on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Stuttgardi ringkonnas.

Uus!!: Alemannia ja Heilbronn · Näe rohkem »

Hispaania keel

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.

Uus!!: Alemannia ja Hispaania keel · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Uus!!: Alemannia ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Alemannia ja Idagoodid · Näe rohkem »

Julianus (keiser)

Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.

Uus!!: Alemannia ja Julianus (keiser) · Näe rohkem »

Karl Paks

Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).

Uus!!: Alemannia ja Karl Paks · Näe rohkem »

Karlmann (majordoomus)

Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.

Uus!!: Alemannia ja Karlmann (majordoomus) · Näe rohkem »

Karlsruhe

Karlsruhe on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.

Uus!!: Alemannia ja Karlsruhe · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Alemannia ja Karolingid · Näe rohkem »

Katalaani keel

Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.

Uus!!: Alemannia ja Katalaani keel · Näe rohkem »

Kõmri keel

Kõmri keele rääkijate osakaal Walesis Kõmri keel (varem uelsi keel; kõmri keeles Cymraeg, artikliga y Gymraeg) on keldi keelerühma briti alarühma kuluv keel.

Uus!!: Alemannia ja Kõmri keel · Näe rohkem »

Konrad I (Saksa kuningas)

Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.

Uus!!: Alemannia ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Korni keel

Korni keel (Kernowek) on kõmri ja bretooni keelele lähedane keldi keel, mida kõneldakse Cornwalli krahvkonnas Edela-Inglismaal.

Uus!!: Alemannia ja Korni keel · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Uus!!: Alemannia ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Alemannia ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Luzern

Luzern (prantsuse keeles Lucerne, itaalia keeles Lucerna, romanši keeles Lucerna, Luzerne'i saksa keeles Lozärn) on linn ja vald Šveitsi põhjaosas, Luzerni kantoni keskus.

Uus!!: Alemannia ja Luzern · Näe rohkem »

Magnentius

Magnentius (täisnimega Flavius Magnus Magnentius; 303 – 11. august 353) oli Vana-Rooma keiser 18. jaanuarist 350 kuni oma surmani 11. augustil 353.

Uus!!: Alemannia ja Magnentius · Näe rohkem »

Main

Main on jõgi Euroopas Saksamaal.

Uus!!: Alemannia ja Main · Näe rohkem »

Mainzi kuurvürstkond

Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.

Uus!!: Alemannia ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Majordoomus

Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.

Uus!!: Alemannia ja Majordoomus · Näe rohkem »

Merovingid

Merovingid on 5.–8.

Uus!!: Alemannia ja Merovingid · Näe rohkem »

Neckar

Neckar, vaade Heidelbergile. Aprill 2003 Neckar on jõgi Euroopas Saksamaal.

Uus!!: Alemannia ja Neckar · Näe rohkem »

Passau

Stephanuse toomkirik Passaus Passau on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal.

Uus!!: Alemannia ja Passau · Näe rohkem »

Pärsia keel

Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.

Uus!!: Alemannia ja Pärsia keel · Näe rohkem »

Pippin Lühike

Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.

Uus!!: Alemannia ja Pippin Lühike · Näe rohkem »

Portugali keel

Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.

Uus!!: Alemannia ja Portugali keel · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Alemannia ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Rando

Rando on eesti mehenimi.

Uus!!: Alemannia ja Rando · Näe rohkem »

Reetia

Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.

Uus!!: Alemannia ja Reetia · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Alemannia ja Rein · Näe rohkem »

Rhône

Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Uus!!: Alemannia ja Rhône · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Alemannia ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: Alemannia ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Uus!!: Alemannia ja Saksi dünastia · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Alemannia ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Sankt Gotthardi kuru

Sankt Gotthardi kuru asub Leponti Alpides.

Uus!!: Alemannia ja Sankt Gotthardi kuru · Näe rohkem »

Schwarzwald

Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.

Uus!!: Alemannia ja Schwarzwald · Näe rohkem »

Sion

Sion (saksa Sitten) on linn ja vald Šveitsis, Valais' kantoni ja Sioni ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Alemannia ja Sion · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Alemannia ja Türgi keel · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Alemannia ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Ursicinus

Ursicinus on olnud mitme tuntud isiku nimi.

Uus!!: Alemannia ja Ursicinus · Näe rohkem »

Vaidlusalune territoorium

Vaidlusalune territoorium, ka piirivaidlus, on territoorium (regioon, piirkond, paikkond), mille riiklik kuuluvus on kahe või enama riigi territoriaalne vaidlus.

Uus!!: Alemannia ja Vaidlusalune territoorium · Näe rohkem »

Valentinianus I

Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.

Uus!!: Alemannia ja Valentinianus I · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Alemannia ja Verduni leping · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Alemannia ja 3. sajand · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Alemannia ja 4. sajand · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Alemannia ja 6. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Alamannia.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »