Kiiremini kui brauser!
87 suhted: Aëtius, Agri Decumates, Alemannia, Alsace, Arianism, Aurelianus, Švaabimaa, Šveits, Šveitsi platoo, Bad Ems, Baden-Württemberg, Baieri, Basel, Benacuse järve lahing, Besançon, Bregenz, Cannstatti verekohus, Caracalla, Chlodovech I, Chur, Claudius II Gothicus, Clermont-Ferrand, Columbanus Luxeuil'st, Constantius I Chlorus, Dendrokronoloogia, Doonau, Edward Gibbon, Elbe, Elsassi murre, Frangi riik, Frangid, Gallia, Gallienus, Germaanlased, Germania (raamat), Geta, Goodid, Heruskid, Hessen, Hispaania keel, Hunnid, Itaalia, Julianus (keiser), Julius Caesar, Karl Martell, Karlmann (majordoomus), Katalaunia lahing, Kõmri keel, Konstanz, Langobardid, ..., Läänegootide kuningriik, Ludwig Sakslane, Main, Mediolanumi lahing, Merovingid, Narses, Nerva, Odin, Po, Portugali keel, Prantsuse keel, Ptolemaios, Rando, Reetia, Rein, Reinimaa, Rheinland-Pfalz, Rooma keiser, Rooma riik, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Sünkretism, Schwarzwald, Strasbourg, Sueebid, Tacitus, Tšehhi, Tüüringi, Toursi Gregorius, Traianus, Tuunika, Ursicinus, Valentinianus I, Valerianus, Verduni leping, Vorarlberg, Wiesbaden. Laienda indeks (37 rohkem) »
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Uus!!: Alemannid ja Aëtius · Näe rohkem »
Agri Decumates
Rooma keisririik ja Germaania aastal 120. Kaardile on kantud ka mõned Tacituse poolt aastal 98 mainitud germaani hõimud. Limes Germanicus ja Agri Decumates Rooma riigipiir Germaania ülemises osas ja Raetias Alemannide alade laienemine ja roomlaste-alemannide vaheliste lahingute kohad (3.–5. sajand) Agri Decumates ehk Decumates Agri oli piirkond Rooma keisririigi Germania Superior ("Ülem-Germaania") ja Raetia provintside territooriumil.
Uus!!: Alemannid ja Agri Decumates · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Alemannid ja Alemannia · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Alemannid ja Alsace · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Alemannid ja Arianism · Näe rohkem »
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Uus!!: Alemannid ja Aurelianus · Näe rohkem »
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Uus!!: Alemannid ja Švaabimaa · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Alemannid ja Šveits · Näe rohkem »
Šveitsi platoo
Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.
Uus!!: Alemannid ja Šveitsi platoo · Näe rohkem »
Bad Ems
Bad Emsi vapp Bad Ems on linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal, Rhein-Lahn-Kreisi keskus, riiklikult tunnustatud kuurort.
Uus!!: Alemannid ja Bad Ems · Näe rohkem »
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Uus!!: Alemannid ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Alemannid ja Baieri · Näe rohkem »
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Uus!!: Alemannid ja Basel · Näe rohkem »
Benacuse järve lahing
Benacuse järve lahingus võideldi Itaalia põhjaosas Garda järve, mida roomlased tundsid nimega Lacus Benacus, kallastel.
Uus!!: Alemannid ja Benacuse järve lahing · Näe rohkem »
Besançon
Besançon on linn Prantsusmaal, Bourgogne-Franche-Comté piirkonna ja Doubs' departemangu keskus.
Uus!!: Alemannid ja Besançon · Näe rohkem »
Bregenz
Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.
Uus!!: Alemannid ja Bregenz · Näe rohkem »
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Uus!!: Alemannid ja Cannstatti verekohus · Näe rohkem »
Caracalla
Caracalla (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Marcus Aurelius Severus Antoninus; sünninimi Lucius Septimius Bassianus; 4. aprill 186 – 8. aprill 217 oli Vana-Rooma keiser 4. veebruar 211 kuni surmani. Tema valitsusaeg sai tuntud 212. aastal andis väljaantud "Constitutio Antoniniana" (tuntud ka kui "Caracalla edikt") poolest, millega said Rooma kodakondsuse kõik keisririigis elanud vabad mehed. Tapeti Marcinuse poolt. Omas lisanimesid: Britannicus maximus (210), Parthicus maximus (211), Arabicus maximus (211), Adiabenicus maximus (211) Magnus (213), Germanicus maximus (213).
Uus!!: Alemannid ja Caracalla · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Alemannid ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Chur
pisi Chur (romanši Cuira, itaalia Coira) on linn Šveitsi idaosas, Graubündeni kantoni ja Plessuri ringkonna keskus.
Uus!!: Alemannid ja Chur · Näe rohkem »
Claudius II Gothicus
Claudius II (Imperator Caesar Marcus Aurelius Claudius Augustus, 10. mai 214 – september 270), tuntud ka kui Claudius II Gothicus, oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 258 kuni 270.
Uus!!: Alemannid ja Claudius II Gothicus · Näe rohkem »
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Uus!!: Alemannid ja Clermont-Ferrand · Näe rohkem »
Columbanus Luxeuil'st
Columbanus Luxeuil'st ehk Columbanus Bobbiost (sündis Leinsteris Iirimaal, suri 23. novembril 615 Bobbios Itaalias) oli iiri munk ja rändav misjonär, kes tegutses 7.
Uus!!: Alemannid ja Columbanus Luxeuil'st · Näe rohkem »
Constantius I Chlorus
Constantius I Chlorus (täisnimega Gaius Flavius Valerius Constantius Chlorus; 31. märts 250 – 25. juuli 306) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani.
Uus!!: Alemannid ja Constantius I Chlorus · Näe rohkem »
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Uus!!: Alemannid ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Alemannid ja Doonau · Näe rohkem »
Edward Gibbon
Edward Gibboni portree, maalitud Sir Joshua Reynoldsi poolt Edward Gibbon (8. mai 1737 Putney, Surrey, Inglismaa – 16. jaanuar 1794 London, Inglismaa) oli inglise ajaloolane, keda tuntakse põhiliselt tema raamatu "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" järgi ("The History of the Decline and Fall of the Roman Empire"), mis ilmus kuues köites aastatel 1776–1788.
Uus!!: Alemannid ja Edward Gibbon · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Alemannid ja Elbe · Näe rohkem »
Elsassi murre
Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.
Uus!!: Alemannid ja Elsassi murre · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Alemannid ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Alemannid ja Frangid · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Alemannid ja Gallia · Näe rohkem »
Gallienus
Gallienus (Imperator Caesar Divi Valeriani Publius Licinius Egnatius Gallienus Augustus); sünninimi Publius Licinius Egnatius Gallienus; umbes 218 – september/oktoober 268) oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 253 kuni surmani. Lisanimed: Germanicus maximus (254), Dacicus maximus (257). Tapeti sõdurite poolt. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Sündinud 218 Kategooria:Surnud 268.
Uus!!: Alemannid ja Gallienus · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Alemannid ja Germaanlased · Näe rohkem »
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Uus!!: Alemannid ja Germania (raamat) · Näe rohkem »
Geta
Publius Septimius Geta (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Publius Septimus Severus Geta Antoninus; 7. mai 189 Rooma – 19. detsember 211 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 4. veebruarist 211 kuni surmani.
Uus!!: Alemannid ja Geta · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Alemannid ja Goodid · Näe rohkem »
Heruskid
Heruskid olid Weseri ja Elbe vahel 1 sajand eKr – 1 sajand pKr elanud germaani hõim.
Uus!!: Alemannid ja Heruskid · Näe rohkem »
Hessen
Hessen on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Alemannid ja Hessen · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Alemannid ja Hispaania keel · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Alemannid ja Hunnid · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Alemannid ja Itaalia · Näe rohkem »
Julianus (keiser)
Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Uus!!: Alemannid ja Julianus (keiser) · Näe rohkem »
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Alemannid ja Julius Caesar · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Alemannid ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Uus!!: Alemannid ja Karlmann (majordoomus) · Näe rohkem »
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Uus!!: Alemannid ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »
Kõmri keel
Kõmri keele rääkijate osakaal Walesis Kõmri keel (varem uelsi keel; kõmri keeles Cymraeg, artikliga y Gymraeg) on keldi keelerühma briti alarühma kuluv keel.
Uus!!: Alemannid ja Kõmri keel · Näe rohkem »
Konstanz
Konstanz on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Uus!!: Alemannid ja Konstanz · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Alemannid ja Langobardid · Näe rohkem »
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Uus!!: Alemannid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Alemannid ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Uus!!: Alemannid ja Main · Näe rohkem »
Mediolanumi lahing
Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.
Uus!!: Alemannid ja Mediolanumi lahing · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Alemannid ja Merovingid · Näe rohkem »
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Uus!!: Alemannid ja Narses · Näe rohkem »
Nerva
Nerva (Imperator Caesar Marcus Cocceii Nerva Germanicus Augustus; sünninimi Marcus Cocceius Nerva; 8. november 30 – 27. jaanuar 98) oli Vana-Rooma keiser 18. septembrist 96 kuni surmani (1 aasta, 4 kuud ja 9 päeva).
Uus!!: Alemannid ja Nerva · Näe rohkem »
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Uus!!: Alemannid ja Odin · Näe rohkem »
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Uus!!: Alemannid ja Po · Näe rohkem »
Portugali keel
Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.
Uus!!: Alemannid ja Portugali keel · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Alemannid ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Alemannid ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Rando
Rando on eesti mehenimi.
Uus!!: Alemannid ja Rando · Näe rohkem »
Reetia
Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Alemannid ja Reetia · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Alemannid ja Rein · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: Alemannid ja Reinimaa · Näe rohkem »
Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Alemannid ja Rheinland-Pfalz · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Alemannid ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Alemannid ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Alemannid ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Alemannid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Sünkretism
Sünkretism (kreeka keeles synkretismos 'ühinemine') on erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine.
Uus!!: Alemannid ja Sünkretism · Näe rohkem »
Schwarzwald
Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.
Uus!!: Alemannid ja Schwarzwald · Näe rohkem »
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Uus!!: Alemannid ja Strasbourg · Näe rohkem »
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Uus!!: Alemannid ja Sueebid · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: Alemannid ja Tacitus · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Alemannid ja Tšehhi · Näe rohkem »
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Uus!!: Alemannid ja Tüüringi · Näe rohkem »
Toursi Gregorius
Toursi Gregorius ehk Gregorius Toursist (sündis 30. novembril umbes 538 Auvergne'is, suri 17. novembril 594 Toursis) oli gallorooma ajaloolane, hagiograaf ja Toursi piiskop, roomlaste Galliaks nimetatud piirkonna esivaimulik.
Uus!!: Alemannid ja Toursi Gregorius · Näe rohkem »
Traianus
Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.
Uus!!: Alemannid ja Traianus · Näe rohkem »
Tuunika
Tuunikaga Vana-Rooma plebei Tuunika (ladina keeles tunica) oli roomlaste rõivaese.
Uus!!: Alemannid ja Tuunika · Näe rohkem »
Ursicinus
Ursicinus on olnud mitme tuntud isiku nimi.
Uus!!: Alemannid ja Ursicinus · Näe rohkem »
Valentinianus I
Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.
Uus!!: Alemannid ja Valentinianus I · Näe rohkem »
Valerianus
Persepolisest Valerianus (Imperator Caesar Publius Licinius Valerianus Germanicus Maximus Augustus; sünninimi Publius Licinius Valerianus; 200 – pärast juunit 260, võib-olla 263) oli Vana-Rooma keiser augustist 253 kuni vangistamiseni 260.
Uus!!: Alemannid ja Valerianus · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Alemannid ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vorarlberg
Vorarlberg on Austria liidumaa.
Uus!!: Alemannid ja Vorarlberg · Näe rohkem »
Wiesbaden
Wiesbaden Wiesbaden on linn Saksamaal, Hesseni liidumaa pealinn.
Uus!!: Alemannid ja Wiesbaden · Näe rohkem »
