Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Alempois

Index Alempois

Eesti muinasmaakonnad. Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

53 suhted: Adramaa, August Osvald Westrèn-Doll, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti Raamat, Enn Ernits, Evald Tõnisson, Evar Saar, Järva foogtkond, Karl Pajusalu, Keava, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Keskmine rauaaeg, Kihelkonnakirik, Kirna, Kuimetsa, Lõõla, Lembit Jaanits, Liivimaa ristisõda, Marja Kallasmaa, Marje Joalaid, Matthias Johann Eisen, Mädara linnamägi, Muinaskihelkond, Noorem rauaaeg, Paide, Paide kihelkond, Paide ordulinnus, Pärnu jõgi, Peeter Päll, Poaka, Reopalu jõgi, Silvia Laul, Soome keel, Taani hindamisraamat, Türi, Türi kihelkond, Türi voorestik, Türi-Alliku, Urmas Sutrop, Vahastu, Vahastu linnamägi, Valdek Pall, Väätsa, Vändra, Vändra kihelkond, Vello Lõugas, Viljandi komtuurkond, Villem Reiman, Vissuvere, ..., Wolfgang Heinrich Julius Schlüter, 1560, 1982. Laienda indeks (3 rohkem) »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Alempois ja Adramaa · Näe rohkem »

August Osvald Westrèn-Doll

August Oswald Westren-Doll (pilt pärineb TÜ raamatukogust) August Oswald Westren-Doll (9. november 1882 Viljandi – 24. mai 1961 Göttingen, Saksamaa) oli Eesti ja saksa pastor ning pedagoog.

Uus!!: Alempois ja August Osvald Westrèn-Doll · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Alempois ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Alempois ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas osaühinguna tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Alempois ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Uus!!: Alempois ja Enn Ernits · Näe rohkem »

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 – 1. mai 2001) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Uus!!: Alempois ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »

Evar Saar

Evar Saar (2008) Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969) on eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võro keele aktivist.

Uus!!: Alempois ja Evar Saar · Näe rohkem »

Järva foogtkond

Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algselt Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Alempois ja Järva foogtkond · Näe rohkem »

Karl Pajusalu

Karl Pajusalu 2011. aastal. Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Alempois ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »

Keava

Keava on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Uus!!: Alempois ja Keava · Näe rohkem »

Kesk-Eesti väikemaakonnad

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.

Uus!!: Alempois ja Kesk-Eesti väikemaakonnad · Näe rohkem »

Keskmine rauaaeg

Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.

Uus!!: Alempois ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »

Kihelkonnakirik

Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.

Uus!!: Alempois ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »

Kirna

Kirna on mitme koha nimi.

Uus!!: Alempois ja Kirna · Näe rohkem »

Kuimetsa

Kuimetsa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

Uus!!: Alempois ja Kuimetsa · Näe rohkem »

Lõõla

Lõõla on küla Järva maakonnas Türi vallas.

Uus!!: Alempois ja Lõõla · Näe rohkem »

Lembit Jaanits

Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Alempois ja Lembit Jaanits · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Alempois ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Marja Kallasmaa

Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Alempois ja Marja Kallasmaa · Näe rohkem »

Marje Joalaid

Marje Joalaid (sündinud 1. novembril 1946 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja folklorist.

Uus!!: Alempois ja Marje Joalaid · Näe rohkem »

Matthias Johann Eisen

Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eiseni sünnikodu Eiseni mälestuskivi Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane ja vaimulik.

Uus!!: Alempois ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »

Mädara linnamägi

Mädara linnamäe suunas osutav teeviit Mädara linnamägi Mädara linnamägi asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Mädara külas.

Uus!!: Alempois ja Mädara linnamägi · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Alempois ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Noorem rauaaeg

Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.

Uus!!: Alempois ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »

Paide

Paide kirik Paide on linn Järva maakonnas, maakonna halduskeskus ning Paide linna nimelise omavalitsusüksuse halduskeskus.

Uus!!: Alempois ja Paide · Näe rohkem »

Paide kihelkond

Paide kihelkond (saksa k. Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Alempois ja Paide kihelkond · Näe rohkem »

Paide ordulinnus

Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn ehk Paide Vallitorn Paide vapil Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.

Uus!!: Alempois ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Uus!!: Alempois ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Peeter Päll

ÕSi esitlusel (2013) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).

Uus!!: Alempois ja Peeter Päll · Näe rohkem »

Poaka

Poaka on küla Järva maakonnas Türi vallas.

Uus!!: Alempois ja Poaka · Näe rohkem »

Reopalu jõgi

Reopalu jõgi (ka Järva jõgi) on jõgi Järvamaal, Pärnu jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Alempois ja Reopalu jõgi · Näe rohkem »

Silvia Laul

Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli Eesti arheoloog.

Uus!!: Alempois ja Silvia Laul · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Alempois ja Soome keel · Näe rohkem »

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.

Uus!!: Alempois ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »

Türi

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas.

Uus!!: Alempois ja Türi · Näe rohkem »

Türi kihelkond

Türi kihelkond oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Alempois ja Türi kihelkond · Näe rohkem »

Türi voorestik

Türi voorestik (ka Türi väikevoorestik, Väike-Vooremaa) on Kõrvemaa maastikurajooni kaguosas olev voorestik.

Uus!!: Alempois ja Türi voorestik · Näe rohkem »

Türi-Alliku

Türi-Alliku on küla Järva maakonnas Türi vallas.

Uus!!: Alempois ja Türi-Alliku · Näe rohkem »

Urmas Sutrop

Urmas Sutrop 17. detsembril 2013 Õigekeelsussõnaraamat 2013 esitlusel Margit Sutrop ja Urmas Sutrop Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012. Urmas Sutrop (sündinud 7. juunil 1956) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Alempois ja Urmas Sutrop · Näe rohkem »

Vahastu

Vahastu kirik. Vahastu on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

Uus!!: Alempois ja Vahastu · Näe rohkem »

Vahastu linnamägi

Vahastu linnamägi ehk Linnasemägi asub Rapla maakonnas Rapla vallas Vahastus, Kuimetsa ja Keavale suunduvate teede ristis.

Uus!!: Alempois ja Vahastu linnamägi · Näe rohkem »

Valdek Pall

Valdek Pall (30. juuni 1927 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 17. aprill 2013) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Alempois ja Valdek Pall · Näe rohkem »

Väätsa

Väätsa on alevik Järva maakonnas Türi vallas.

Uus!!: Alempois ja Väätsa · Näe rohkem »

Vändra

Vändra on alev Pärnu maakonna kirdeosas Põhja-Pärnumaa vallas.

Uus!!: Alempois ja Vändra · Näe rohkem »

Vändra kihelkond

Vändra kihelkond (sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Alempois ja Vändra kihelkond · Näe rohkem »

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Alempois ja Vello Lõugas · Näe rohkem »

Viljandi komtuurkond

Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Alempois ja Viljandi komtuurkond · Näe rohkem »

Villem Reiman

Villem Reiman Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Uus!!: Alempois ja Villem Reiman · Näe rohkem »

Vissuvere

Vissuvere on kahe Eesti küla nimi.

Uus!!: Alempois ja Vissuvere · Näe rohkem »

Wolfgang Heinrich Julius Schlüter

pisi Wolfgang Heinrich Julius Schlüter (28. juuli 1848, Hannover – 14. jaanuar 1919, Königsberg) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Alempois ja Wolfgang Heinrich Julius Schlüter · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Alempois ja 1560 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Alempois ja 1982 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »