Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Alexander von Oettingen, Arthur von Oettingen, August von Oettingen, Georg von Oettingen, Gustav Moritz Constantin von Engelhardt, Joachim Heinrich von Oettingen, Juliuse kalender, Kreisikohus, Kuremaa mõis, Kurisoo mõis, Leipzigi Ülikool, Liivimaa kubermang, Liivimaa maamarssal, Luua mõis, Oettingen, Parun, Peterburi, Riia, Ripuka mõis, Sillakohus, Suure-Kõpu mõis, Tartu, Tartu Ülikool, Vaimastvere mõis, Visusti mõis, 1. oktoober, 1798, 1824, 1829, 1830, 1835, 1839, 1842, 1846, 1889, 1897, 1918, 29. märts.
Alexander von Oettingen
Alexander von Oettingen Alexander Konstantin von Oettingen (12. detsember 1827, Visusti mõis, Äksi kihelkond, Tartumaa – 8. august 1905, Tartu) oli baltisaksa usuteadlane.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Alexander von Oettingen · Näe rohkem »
Arthur von Oettingen
Arthur Joachim von Oettingen u 1870. aastal Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Arthur von Oettingen · Näe rohkem »
August von Oettingen
August Georg Friedrich von Oettingen (läti keeles Augusts fon Etingens; vene keeles Августин Александрович (Август Георг Фридрих) фон Эттинген; 5. juuli 1823 Visusti – 7. aprill 1908 Tartu) oli baltisaksa jurist ja riigitegelane.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja August von Oettingen · Näe rohkem »
Georg von Oettingen
Georg Philipp von Oettingen Georg Philipp von Oettingen (10. (ukj 22. november) 1824 Visusti – 3. (ukj16. veebruar) 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Georg von Oettingen · Näe rohkem »
Gustav Moritz Constantin von Engelhardt
Gustav Moritz Constantin von Engelhardt (26. juuni/8. juuli 1828 – 23. november/5. detsember 1881 Tartu) oli baltisaksa teoloog ja õppejõud.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Gustav Moritz Constantin von Engelhardt · Näe rohkem »
Joachim Heinrich von Oettingen
Joachim Heinrich von Oettingen (1726–1786) oli Eestimaa mõisnik.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Joachim Heinrich von Oettingen · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Kreisikohus · Näe rohkem »
Kuremaa mõis
Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Kuremaa mõis · Näe rohkem »
Kurisoo mõis
Peahoone Peahoone Kurisoo mõis (saksa keeles Kurrisal) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Kurisoo mõis · Näe rohkem »
Leipzigi Ülikool
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Leipzigi Ülikool · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Luua mõis
Kunagise Luua mõisa peahoone Mõisapark Luua mõis (saksa keeles Ludenhof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Luua mõis · Näe rohkem »
Oettingen
Oettingen oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Oettingen · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Parun · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Peterburi · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Riia · Näe rohkem »
Ripuka mõis
Ripuka mõis (saksa keeles Rippoka) oli rüütlimõis Laiuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Ripuka mõis · Näe rohkem »
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Sillakohus · Näe rohkem »
Suure-Kõpu mõis
Suure-Kõpu mõisa peahoone Suure-Kõpu mõis (saksa keeles Groß-Köppo) oli mõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Suure-Kõpu mõis · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Vaimastvere mõis
Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (saksa keeles Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Vaimastvere mõis · Näe rohkem »
Visusti mõis
Visusti mõis (saksa keeles Wissust) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja Visusti mõis · Näe rohkem »
1. oktoober
1.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1. oktoober · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1798 · Näe rohkem »
1824
1824.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1824 · Näe rohkem »
1829
1829.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1829 · Näe rohkem »
1830
1830.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1830 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1835 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1839 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1842 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1846 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1889 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1897 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 1918 · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Alexander von Oettingen (1798–1846) ja 29. märts · Näe rohkem »
