Kiiremini kui brauser!
89 suhted: Ago Künnap, Alaltütlev kääne, Algkeel, Alpi seedermänd, Altai, Altai keeled, Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Belaja jõgi (Kama), Eeluurali keel, Eesti, EKr, Eneoliitikum, Euraasia, Euroopa, Fonoloogia, Geneetika, Grammatika, Handi keel, Ilmaütlev kääne, Indoeuroopa algkeel, Indoeuroopa keeled, Jenissei, Jukagiiri keeled, Kalevi Wiik, Kalibreerimine, Kama jõgi, Kammkeraamika kultuur, Karl Pajusalu, Kaspia meri, Kütid-korilased, Keeletüpoloogia, Keeleteadus, Keelkond, Kliima, Kliimamuutus, Latiiv, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Läti, Lingua franca, Lokatiiv, Loomakasvatus, Maardla, Mansi keel, Mari keel, Mart Rannut, Mesoliitikum, Metallurgia, Mordva keeled, ..., Morfosüntaks, Murre, Neoliitikum, Nimetav kääne, Ob, Oka, Omastav kääne, Põllumajandus, Permi keeled, Petšora jõgi, Pronks, Pronksiaeg, Radiosüsinikumeetod, Riho Grünthal, Saami keeled, Saav kääne, Samara, Samojeedi keeled, Sõnavara, Siber, Siberi nulg, Sihitav kääne, Soome, Stepp, Substraat (lingvistika), Sulev Vahtre, Troopiline aasta, Ugri keeled, Ungari keel, Uralistika, Uural, Uurali keeled, Uurali keelepuu, Valter Lang, Vask, Veelahe, Vikerkaar (ajakiri), Vjatka jõgi, Volga. Laienda indeks (39 rohkem) »
Ago Künnap
Ago Künnap esinemas ettekandega "Paul Ariste elu ja looming" Tartu ülikooli aulas Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil (3. veebruaril 2005) Ago Künnap (sündinud 23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.
Uus!!: Uurali algkeel ja Ago Künnap · Näe rohkem »
Alaltütlev kääne
Alaltütlev kääne ehk ablatiiv on kääne, millega väljendatakse põhiliselt liikumise lähtepunkti.
Uus!!: Uurali algkeel ja Alaltütlev kääne · Näe rohkem »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Uurali algkeel ja Algkeel · Näe rohkem »
Alpi seedermänd
Alpi seedermänd (Pinus cembra L.) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Uurali algkeel ja Alpi seedermänd · Näe rohkem »
Altai
Altai kõrgeim tipp Beluhha Altai on mäestik Sise-Aasias Venemaa, Kasahstani, Hiina ja Mongoolia piirialadel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Altai · Näe rohkem »
Altai keeled
Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.
Uus!!: Uurali algkeel ja Altai keeled · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Uurali algkeel ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Uurali algkeel ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Belaja jõgi (Kama)
Belaja (vene Белая, baškiiri Ағиҙел (Agizel), tatari Ağıydel, udmurdi Тӧдьы Кам (Tödjõ Kam)) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Uurali algkeel ja Belaja jõgi (Kama) · Näe rohkem »
Eeluurali keel
Eeluurali keel on hüpoteetiline Uurali algkeele eellaskeel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Eeluurali keel · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Uurali algkeel ja Eesti · Näe rohkem »
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Uurali algkeel ja EKr · Näe rohkem »
Eneoliitikum
Eneoliitikum ehk vase-kiviaeg oli neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil kivist tööriistade kõrval kasutati ka vaskesemeid.
Uus!!: Uurali algkeel ja Eneoliitikum · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Uurali algkeel ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Uurali algkeel ja Euroopa · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Uurali algkeel ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Uurali algkeel ja Geneetika · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Uurali algkeel ja Grammatika · Näe rohkem »
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Uus!!: Uurali algkeel ja Handi keel · Näe rohkem »
Ilmaütlev kääne
Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.
Uus!!: Uurali algkeel ja Ilmaütlev kääne · Näe rohkem »
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Uus!!: Uurali algkeel ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Uurali algkeel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Jenissei
Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.
Uus!!: Uurali algkeel ja Jenissei · Näe rohkem »
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Jukagiiri keeled · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Kalibreerimine
Kaliibrimine ehk kalibreerimine võib tähendada.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kalibreerimine · Näe rohkem »
Kama jõgi
Kama (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Kaama; vene Кама, komi Ком, tatari Çulman, Чулман) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kama jõgi · Näe rohkem »
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Uurali algkeel ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Kütid-korilased
Inuitid hülgejahil 1821. aasta paiku Kütid-korilased on rahvad, kes saavad oma peatoiduse küttimisest ja korilusest, mitte ei tegele põllupidamisega.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kütid-korilased · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Uurali algkeel ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Uurali algkeel ja Keelkond · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kliima · Näe rohkem »
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Uus!!: Uurali algkeel ja Kliimamuutus · Näe rohkem »
Latiiv
Latiiv (lühend lat) on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta.
Uus!!: Uurali algkeel ja Latiiv · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Uurali algkeel ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Uurali algkeel ja Läti · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Uurali algkeel ja Lingua franca · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Uurali algkeel ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Uurali algkeel ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Maardla
Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Uus!!: Uurali algkeel ja Maardla · Näe rohkem »
Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Mansi keel · Näe rohkem »
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Mari keel · Näe rohkem »
Mart Rannut
pisi Mart Rannut (sündinud 15. jaanuaril 1959) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Uurali algkeel ja Mart Rannut · Näe rohkem »
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Uus!!: Uurali algkeel ja Mesoliitikum · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Uurali algkeel ja Metallurgia · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Uurali algkeel ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Morfosüntaks
Morfosüntaks on keeleteaduse haru, mis uurib grammatilisi kategooriaid ja keeleüksusi, millel on nii morfoloogilised kui ka süntaktilisi omadusi ning mida saab seetõttu defineerida nii morfoloogiliste kui ka süntaktiliste kriteeriumide järgi.
Uus!!: Uurali algkeel ja Morfosüntaks · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Uurali algkeel ja Murre · Näe rohkem »
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Uus!!: Uurali algkeel ja Neoliitikum · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Uurali algkeel ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Ob
Obi jõe valgala Ob (vene keeles Обь, handi ja mansi keeles Ас, neenetsi keeles Саля' ям) on jõgi Aasias.
Uus!!: Uurali algkeel ja Ob · Näe rohkem »
Oka
Oka (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal.
Uus!!: Uurali algkeel ja Oka · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Uurali algkeel ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Permi keeled
Permi keeled on soome-ugri keelkonna alarühm.
Uus!!: Uurali algkeel ja Permi keeled · Näe rohkem »
Petšora jõgi
Petšora (vene Печора, komi Печӧра, neenetsi Санэро’’ яха) on jõgi Ida-Euroopas.
Uus!!: Uurali algkeel ja Petšora jõgi · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Uurali algkeel ja Pronks · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Uurali algkeel ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Uurali algkeel ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Uurali algkeel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saav kääne
Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.
Uus!!: Uurali algkeel ja Saav kääne · Näe rohkem »
Samara
Samara (varasem eestikeelne nimekuju Samaara) on linn Venemaal, Samara oblasti keskus.
Uus!!: Uurali algkeel ja Samara · Näe rohkem »
Samojeedi keeled
Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.
Uus!!: Uurali algkeel ja Samojeedi keeled · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Uurali algkeel ja Sõnavara · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Uurali algkeel ja Siber · Näe rohkem »
Siberi nulg
Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Uus!!: Uurali algkeel ja Siberi nulg · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Uurali algkeel ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Uurali algkeel ja Soome · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Uurali algkeel ja Stepp · Näe rohkem »
Substraat (lingvistika)
Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.
Uus!!: Uurali algkeel ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Uurali algkeel ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »
Troopiline aasta
Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Uurali algkeel ja Troopiline aasta · Näe rohkem »
Ugri keeled
Ugri keelte levikuala Ugri keeled on Uurali keelkonda kuuluv soome-ugri keelte rühm, millesse omakorda kuuluvad: ungari keel, handi keel ja mansi keel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Ugri keeled · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Uurali algkeel ja Ungari keel · Näe rohkem »
Uralistika
Uralistika on teadusharu, mis uurib uurali rahvaid ja keeli.
Uus!!: Uurali algkeel ja Uralistika · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Uurali algkeel ja Uural · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Uurali algkeel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Uurali keelepuu
600px Uurali keelepuu on sümboolne puukujuline skeem (keelepuu), mis kajastab uralistikas pikka aega valdavana püsinud seisukohta, et tänapäeval tuntud uurali keeled on kujunenud kunagisest uurali algkeelest lahknemise ja eristumise kaudu, kui keele kandjad rändasid algkeele aegsest uurali algkodust laiali üle Euraasia.
Uus!!: Uurali algkeel ja Uurali keelepuu · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Uurali algkeel ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Uurali algkeel ja Vask · Näe rohkem »
Veelahe
Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
Uus!!: Uurali algkeel ja Veelahe · Näe rohkem »
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Uus!!: Uurali algkeel ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »
Vjatka jõgi
Vjatka jõgi (vene Вятка, mari Ильна-вӱд, Виче, tatari Nokrat, tšuvaši Веткӗ) on jõgi Euroopa idaosas Venemaa Udmurtias, Kirovi oblastis ja Tatarstanis.
Uus!!: Uurali algkeel ja Vjatka jõgi · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Uurali algkeel ja Volga · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Alguurali keel, Uurali aluskeel.
