Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, Eesti Kunstiakadeemia, Graafik (kunstnik), Harku, J. Puhk & Pojad, Kuivnõel, Litograafia, Reservaaž (graafika), Sügavtrükk, Sinimägede lahing, Tallinn, 12. aprill, 1921, 1930, 1936, 1938, 1939, 1940, 1942, 1945, 1949, 1985, 1991, 9. august.
Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon
"Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon" (lühend EKABL) on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 1996.
Uus!!: Allex Kütt ja Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon · Näe rohkem »
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstiakadeemia (lühend EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Uus!!: Allex Kütt ja Eesti Kunstiakadeemia · Näe rohkem »
Graafik (kunstnik)
Baltisaksa graafiku ja maalikunstniku August Matthias Hageni portree. Graafik on kunstnik, kes tegeleb graafikaga – kunstiga, milles kasutatakse joonistus- ja paljundustehnikaid.
Uus!!: Allex Kütt ja Graafik (kunstnik) · Näe rohkem »
Harku
Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas.
Uus!!: Allex Kütt ja Harku · Näe rohkem »
J. Puhk & Pojad
J.
Uus!!: Allex Kütt ja J. Puhk & Pojad · Näe rohkem »
Kuivnõel
Kuivnõel on sügavtrükitehnika, mille puhul kujutis kraabitakse trükiplaati, kasutades nõela.
Uus!!: Allex Kütt ja Kuivnõel · Näe rohkem »
Litograafia
Litograafiatehnikas trükitud maakaart 1902. aastast, originaalsuurus 33 × 24 cm Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati.
Uus!!: Allex Kütt ja Litograafia · Näe rohkem »
Reservaaž (graafika)
Reservaaž (prantsuse réservage) on sügavtrükimenetlusel põhinev graafikatehnika.
Uus!!: Allex Kütt ja Reservaaž (graafika) · Näe rohkem »
Sügavtrükk
Vasegravüür on tuntuim ja vanim sügavtrükitehnika.Albrecht Düreri "Rüütel, surm ja kurat" (1513) Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse trükiplaadilt paberile trükipressi abil.
Uus!!: Allex Kütt ja Sügavtrükk · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Allex Kütt ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Allex Kütt ja Tallinn · Näe rohkem »
12. aprill
12.
Uus!!: Allex Kütt ja 12. aprill · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Allex Kütt ja 1921 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Allex Kütt ja 1930 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Allex Kütt ja 1936 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Allex Kütt ja 1938 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Allex Kütt ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Allex Kütt ja 1940 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Allex Kütt ja 1942 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Allex Kütt ja 1945 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Allex Kütt ja 1949 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Allex Kütt ja 1985 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Allex Kütt ja 1991 · Näe rohkem »
9. august
9.
Uus!!: Allex Kütt ja 9. august · Näe rohkem »
