Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Alta, Alta muuseum, Arheoloogiline kultuur, Äänisjärve kaljujoonised, Jiepmaluokta, Kaljujoonis, Kütid-korilased, Kiviaeg, Norra, Paat, Põder, Põhja-Norra, Põhjapõder, Pruunkaru, Saami keeled, Saamid, Tara, Teine maailmasõda, Tiinus, Troms og Finnmargi maakond, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vibu, Viikingid, Virmalised, 1970. aastad, 1972, 1980. aastad, 1985, 1991.
Alta
pisi Alta (põhjasaami keeles Álaheadju, Álaheadju, Álahádju, Áltá) on asula Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Alta valla halduskeskus.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Alta · Näe rohkem »
Alta muuseum
Taraga ümbritsetud põhjapõdrad Alta kaljujoonistel Alta muuseum on muuseum Põhja-Norras Alta vallas Alta asulas.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Alta muuseum · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Äänisjärve kaljujoonised
Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised on Äänisjärve-äärsetele kaljudele raiutud kujundid ja märgid.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Äänisjärve kaljujoonised · Näe rohkem »
Jiepmaluokta
Jiepmaluokta (põhjasaami keeles) ehk Hjemmeluft (norra keeles) on laht Norra Troms og Finnmargi maakonna Alta vallas.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Jiepmaluokta · Näe rohkem »
Kaljujoonis
Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Kaljujoonis · Näe rohkem »
Kütid-korilased
Inuitid hülgejahil 1821. aasta paiku Kütid-korilased on rahvad, kes saavad oma peatoiduse küttimisest ja korilusest, mitte ei tegele põllupidamisega.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Kütid-korilased · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Norra · Näe rohkem »
Paat
Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Paat · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Põder · Näe rohkem »
Põhja-Norra
Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Põhja-Norra · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Saamid · Näe rohkem »
Tara
Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Tara · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Tiinus · Näe rohkem »
Troms og Finnmargi maakond
Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Troms og Finnmargi maakond · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vibu
Hunnide vibu rekonstruktsioon Vibu on laskerelv, mida kasutatakse noolte ja mõnel pool ka kuulide lennutamiseks.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Vibu · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Viikingid · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja Virmalised · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja 1972 · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja 1980. aastad · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja 1985 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Alta kaljujoonised ja 1991 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Alta kaljumaalingud, Alta kaljunikerdused.
