Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Aiolos, Alūksne järv, Alūksne loss, Alūksne piirkond, Alūksne raudteejaam, Aluliina kihelkond, Aluliina kirik, Aluliina komtuur, Aluliina komtuurkond, Aluliina mõis, Aluliina ordulinnus, Boriss Šeremetev, Elisabet, Ernst Glück, Gulbene, Härrastemaja, Heinrich von Hagemeister, Hopa, Järvesaar, Katariina I, Kärde rahu, Kitsarööpmeline raudtee, Läti, Läti NSV, Lõunaeesti keeled, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Marssal, Mõis, Moskva tsaaririik, Ordukäsknik, Põhjasõda, Peeter Päll, Poola aeg, Saksa keel, Stolbovo rahu, Uus testament, Valga (Liivimaa), Valga kreis, Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee, Vallisaare vaherahu, Vana testament, Varauusaeg, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venemaa keiser, Vidzeme, Vietinghoff, 1656, ..., 1658, 1661, 1702, 1741, 1744, 1860, 1863, 1903, 1920, 1970, 1973, 2. juuni. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aiolos
Aiolos Aiolos oli vanakreeka mütoloogias tuulte valitseja.
Uus!!: Alūksne ja Aiolos · Näe rohkem »
Alūksne järv
Alūksne järv (läti keeles Alūksnes ezers) on järv Lätis Alūksne kõrgustikul.
Uus!!: Alūksne ja Alūksne järv · Näe rohkem »
Alūksne loss
Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.
Uus!!: Alūksne ja Alūksne loss · Näe rohkem »
Alūksne piirkond
Alūksne piirkond (läti keeles Alūksnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.
Uus!!: Alūksne ja Alūksne piirkond · Näe rohkem »
Alūksne raudteejaam
Alūksne raudteejaam on raudteejaam Alūksne–Gulbene raudteel Alūksne piirkonnas Alūksnes aadressil Jāņkalna iela 52.
Uus!!: Alūksne ja Alūksne raudteejaam · Näe rohkem »
Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Alūksne ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »
Aluliina kirik
Aluliina kirik ehk Alūksne kirik on luteri kirik Lätis Alūksnes aadressil Pils ielā 25a.
Uus!!: Alūksne ja Aluliina kirik · Näe rohkem »
Aluliina komtuur
Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.
Uus!!: Alūksne ja Aluliina komtuur · Näe rohkem »
Aluliina komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Uus!!: Alūksne ja Aluliina komtuurkond · Näe rohkem »
Aluliina mõis
Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Uus!!: Alūksne ja Aluliina mõis · Näe rohkem »
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Uus!!: Alūksne ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.
Uus!!: Alūksne ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Alūksne ja Elisabet · Näe rohkem »
Ernst Glück
Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.
Uus!!: Alūksne ja Ernst Glück · Näe rohkem »
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Uus!!: Alūksne ja Gulbene · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Alūksne ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Alūksne ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Hopa
Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis Smiltene piirkonnas, Hopa valla keskus.
Uus!!: Alūksne ja Hopa · Näe rohkem »
Järvesaar
Piirissaar Peipsi järves. Järvesaar on saar, mis asub järves.
Uus!!: Alūksne ja Järvesaar · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Alūksne ja Katariina I · Näe rohkem »
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Uus!!: Alūksne ja Kärde rahu · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Uus!!: Alūksne ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Alūksne ja Läti · Näe rohkem »
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Uus!!: Alūksne ja Läti NSV · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Alūksne ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Alūksne ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Alūksne ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Alūksne ja Marssal · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Alūksne ja Mõis · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Alūksne ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Ordukäsknik
Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale kas kõrg- või maameistrile).
Uus!!: Alūksne ja Ordukäsknik · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Alūksne ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Uus!!: Alūksne ja Peeter Päll · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Alūksne ja Poola aeg · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Alūksne ja Saksa keel · Näe rohkem »
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Uus!!: Alūksne ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Uus!!: Alūksne ja Uus testament · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Alūksne ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Alūksne ja Valga kreis · Näe rohkem »
Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee
Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee oli esimene kitsarööpmeline raudteeliin Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus, Valga ja Pļaviņase, hiljem Gulbene vahel.
Uus!!: Alūksne ja Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee · Näe rohkem »
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Uus!!: Alūksne ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »
Vana testament
Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Uus!!: Alūksne ja Vana testament · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Alūksne ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Alūksne ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Alūksne ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Uus!!: Alūksne ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Alūksne ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Alūksne ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Alūksne ja Vietinghoff · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Alūksne ja 1656 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Alūksne ja 1658 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Alūksne ja 1661 · Näe rohkem »
1702
1702.
Uus!!: Alūksne ja 1702 · Näe rohkem »
1741
1741.
Uus!!: Alūksne ja 1741 · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Alūksne ja 1744 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Alūksne ja 1860 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Alūksne ja 1863 · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Alūksne ja 1903 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Alūksne ja 1920 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Alūksne ja 1970 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Alūksne ja 1973 · Näe rohkem »
2. juuni
2.
Uus!!: Alūksne ja 2. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aluksne, Aluliin, Aluliina, Alulinna.
