Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Aluliina ordulinnus

Index Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg – "Maarjalinnus") on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

123 suhted: Adramaa, Adsele, Alūksne, Alūksne järv, Alūksne loss, Albrecht von Hohenzollern, Aluliina kihelkond, Aluliina komtuur, Aluliina komtuurkond, Alulinn, Andrei Kurbski, Antonio Possevino, Apekalnsi kihelkond, Arnold von Vietinghoff, Atsele ordulinnus, Burchard von Dreileben, Daugavgrīva, Eberhard von Syburg zu Wischlingen, Ernst Glück, Filippo Paulucci, Grünwaldi lahing, Gregorius XIII, Gustaf Horn, Gustav II Adolf, Heinrich von Hagemeister, Hektar, Hopa, Hopa mõis, Irboska linnus, Ivan III, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Järvesaar, Jelizaveta Petrovna, Jesuiidid, Johann Christoph Brotze, Kasaritsa, Katariina I, Kärde rahu, Kirumpää piiskopilinnus, Konvendihoone, Kulna, Läti, Läti keel, Löwis of Menar, Leedu suurvürst, Legaat, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, ..., Linnus, Mõõgavendade ordu, Moskva suurvürst, Ordulinnus, Paavst, Põhja-Euroopa, Põhjasõda, Põtalovo, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Poola, Poola kuningas, Preisimaa, Purnava, Räpina, Rõuge, Rēzekne foogt, Rootsi kuningas, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa ordu, Salaspils, Staarost, Stefan Batory, Tartu piiskop, Vallisaare vaherahu, Vastseliina piiskopilinnus, Venemaa, Venemaa keiser, Viļaka, Viljandi ordulinnus, Vojevood, Vytautas, Zygmunt II August, 1224, 1284, 1340, 1341, 1342, 1349, 1360, 1406, 1409, 1421, 1432, 1451, 1478, 1481, 1488, 1558, 1559, 1560, 1582, 1591, 1600, 1601, 1625, 1627, 1646, 1656, 1658, 1661, 1662, 1680, 17. sajand, 1701, 1702, 1753, 1802, 1870, 1922, 1977, 1978. Laienda indeks (73 rohkem) »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Adramaa · Näe rohkem »

Adsele

Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Adsele · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alūksne · Näe rohkem »

Alūksne järv

Alūksne järv (2006) Vaade päikesesillalt Alūksne lossi poole Alūksne järv on järv Lätis Alūksne kõrgustikul.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alūksne järv · Näe rohkem »

Alūksne loss

Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alūksne loss · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Aluliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »

Aluliina komtuur

Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Aluliina komtuur · Näe rohkem »

Aluliina komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Aluliina komtuurkond · Näe rohkem »

Alulinn

Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alulinn · Näe rohkem »

Andrei Kurbski

Andrei Mihhailovitš Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »

Antonio Possevino

Stefan Batory Pihkva all" Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »

Apekalnsi kihelkond

Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Apekalnsi kihelkond · Näe rohkem »

Arnold von Vietinghoff

Arnold von Vietinghoff (ka Vietinghof, Vitinghove, surnud 11. juulil 1364) oli Liivi ordu maameister aastatel 1360–1364.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Arnold von Vietinghoff · Näe rohkem »

Atsele ordulinnus

Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Atsele ordulinnus · Näe rohkem »

Burchard von Dreileben

Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Burchard von Dreileben · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil left Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Eberhard von Syburg zu Wischlingen

Eberhard von Syburg zu Wischlingen (ka Ebert von Siborch; surnud 9. veebruaril 1560) oli Liivi ordu liige ja viimane Aluliina komtuur.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Eberhard von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »

Ernst Glück

Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, lätipäraselt Ernsts Gliks; venepäraselt Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ernst Glück · Näe rohkem »

Filippo Paulucci

kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Markii Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »

Grünwaldi lahing

Lahingutegevuse kaart (1410–11) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa Ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poolas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst 1572–1585.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Gustaf Horn

Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Krahv Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Gustaf Horn · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Heinrich von Hagemeister

Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti Heinrihs fon Hāgemeisters; vene Х. Г. Гагемейстер; 28. märts / 8. aprill 1784 Drusti, Liivimaa – 12 / 24. mai 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Hektar · Näe rohkem »

Hopa

Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa ehk Ape (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis, Hopa piirkonna ja Hopa valla keskus.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Hopa · Näe rohkem »

Hopa mõis

Hopa mõisa härrastemaja 2004. aastal Hopa mõis ehk Ape mõis (saksa keeles Hoppenhof, läti keeles Apes muiža, ka Oppes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Hopa mõis · Näe rohkem »

Irboska linnus

Irboska linnuse varemed (2006) Irboska linnus on linnus Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajoonis Irboskas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Irboska linnus · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ivan III · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Järvesaar

Piirissaar Peipsi järves. Järvesaar on saar, mis asub järves.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Järvesaar · Näe rohkem »

Jelizaveta Petrovna

Jelizaveta Petrovna (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Jelizaveta Petrovna ehk Elisabet I (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Jelizaveta Petrovna · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Kasaritsa

Kasaritsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kasaritsa · Näe rohkem »

Katariina I

Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Katariina I · Näe rohkem »

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kärde rahu · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Konvendihoone

Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Konvendihoone · Näe rohkem »

Kulna

Kulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kulna · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Läti keel · Näe rohkem »

Löwis of Menar

Löwis of Menar (ka Loewis of Menar) on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Löwis of Menar · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses Legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Legaat · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Linnus · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Moskva suurvürst

Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »

Ordulinnus

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põtalovo

Põtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Põtalovo · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Poola · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »

Purnava

Purnava on asula Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Purnava · Näe rohkem »

Räpina

Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on Räpina valda kuuluv asula Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Räpina · Näe rohkem »

Rõuge

Rõuge vaade vaatetornist Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rõuge · Näe rohkem »

Rēzekne foogt

Rēzekne foogt (saksa keeles Vogt von Rositten) oli Liivi ordu käsknik, Rēzekne foogtkonna valitseja.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rēzekne foogt · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Salaspils

pisi Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Salaspils · Näe rohkem »

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 1658.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Viļaka

pisi Viļaka (latgali Vileks, saksa Marienhausen, poola Maryenhauz) on linn Lätis Latgales, Viļaka piirkonna keskus.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Viļaka · Näe rohkem »

Viljandi ordulinnus

Ernst Ring'i foto Viljandi kaevumäest 1910 aastal Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon (1 lossikabel, 2 ametnike maja, 3 Pikk Hermann, 4 Dansker (käimla), 5 komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6 viljaait, 7 vaimulike ruumid ja tall, 8 söögiruumid, 9 ait, 10 tall, 11 teenrite ruumid) Linnuse põhiplaan müüril Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vojevood · Näe rohkem »

Vytautas

Vytautas Suur 17. sajandi maalil Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; umbes 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vytautas · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »

1284

1284.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1284 · Näe rohkem »

1340

1340.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1340 · Näe rohkem »

1341

1341.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1341 · Näe rohkem »

1342

1342.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1342 · Näe rohkem »

1349

1349.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1349 · Näe rohkem »

1360

1360.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1360 · Näe rohkem »

1406

1406.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1406 · Näe rohkem »

1409

1409.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1409 · Näe rohkem »

1421

1421.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1421 · Näe rohkem »

1432

1432.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1432 · Näe rohkem »

1451

1451.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1451 · Näe rohkem »

1478

1478.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1478 · Näe rohkem »

1481

1481.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »

1488

1488.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1488 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »

1591

1591.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1591 · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1600 · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »

1627

1627.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1627 · Näe rohkem »

1646

1646.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1646 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1656 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1658 · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1661 · Näe rohkem »

1662

1662.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1662 · Näe rohkem »

1680

1680.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1680 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 17. sajand · Näe rohkem »

1701

1701.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1701 · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1702 · Näe rohkem »

1753

1753.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1753 · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1802 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1870 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1922 · Näe rohkem »

1977

1977.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1977 · Näe rohkem »

1978

1978.

Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1978 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aluksne ordulinnus, Aluliina linnus, Alulinna ordulinnus, Alūksne linnus, Alūksne ordulinnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »