Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Ainsus, Aluseta lause, Arv (keeleteadus), Asesõna, Asjasõna, Da-tegevusnimi, Fraas, Fraasi peasõna, Hulgafraas, Isik (keeleteadus), Isikuline asesõna, Kesksõna, Kogeja-omajalause, Lause, Lause pealiikmed, Lauseliige, Määrus, Mitmus, Näitav asesõna, Nimetav kääne, Nimisõna, Nimisõnafraas, Normaallause, Olemasolulause, Omadussõna, Osaalus, Osalause, Osastav kääne, Predikatsioon, Reema.
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Ainsus · Näe rohkem »
Aluseta lause
Aluseta lause on lause, mis ei sisalda alust.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Aluseta lause · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Asesõna · Näe rohkem »
Asjasõna
Asjasõna on nimisõna, mis on hulgaliselt ehk arvuliselt ehk kvantitatiivselt piiritletud ja loendatav ning viitab selgete piiridega entiteedile ehk referendile.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Asjasõna · Näe rohkem »
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Da-tegevusnimi · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Fraas · Näe rohkem »
Fraasi peasõna
Fraasi peasõna ehk fraasi põhisõna on see sõna lauses, mida fraasi laiendid lauses sisuliselt täpsustavad.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Fraasi peasõna · Näe rohkem »
Hulgafraas
Hulgasõnafraas ehk hulgafraas ehk kvantorifraas on fraas, mille peasõna on hulgasõna.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Hulgafraas · Näe rohkem »
Isik (keeleteadus)
Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Isik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Kesksõna · Näe rohkem »
Kogeja-omajalause
Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Kogeja-omajalause · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Lause · Näe rohkem »
Lause pealiikmed
Lause pealiikmed on alus ja öeldis, mis on kõige tähtsamad lauseliikmed.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Lause pealiikmed · Näe rohkem »
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Lauseliige · Näe rohkem »
Määrus
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Määrus · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Mitmus · Näe rohkem »
Näitav asesõna
Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Näitav asesõna · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nimisõnafraas
Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Nimisõnafraas · Näe rohkem »
Normaallause
Normaallause on üks eesti lause põhitüüpidest, kus alus on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on nimetavas käändes.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Normaallause · Näe rohkem »
Olemasolulause
Olemasolulause ehk eksistentsiaallause on mittenormaallause ehk markeeritud lausetüüp, mis esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Olemasolulause · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Omadussõna · Näe rohkem »
Osaalus
Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Osaalus · Näe rohkem »
Osalause
Osalause on liitlause moodustaja, millel on lausele iseloomulik ehitus.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Osalause · Näe rohkem »
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Osastav kääne · Näe rohkem »
Predikatsioon
Predikatsiooniseos on üks moodustajate vahelisi grammatilise seose liike.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Predikatsioon · Näe rohkem »
Reema
Reema on lause teatestruktuuris teate sihtpunkt ehk uus informatsioon.
Uus!!: Alus (keeleteadus) ja Reema · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Alus (Keeleteadus), Grammatiline subjekt, Täis- ja osaalus.
