Kiiremini kui brauser!
131 suhted: Adramaa, Adsele, Alūksne, Alūksne järv, Alūksne loss, Albrecht von Hohenzollern, Aluliina kihelkond, Aluliina komtuur, Aluliina komtuurkond, Alulinn, Andrei Kurbski, Antonio Possevino, Apekalnsi kihelkond, Arnold von Vietinghoff, Atsele ordulinnus, Austria, Boriss Šeremetev, Burchard von Dreileben, Daugavgrīva, Eberhard von Syburg zu Wischlingen, Elisabet, Ernst Glück, Filippo Paulucci, Florian Thilo von Thilau, Grünwaldi lahing, Gregorius XIII, Gustaf Horn, Gustav II Adolf, Heinrich von Hagemeister, Hektar, Hopa, Hopa mõis, Ieva Ose, Irboska linnus, Ivan III, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Järvesaar, Jesuiidid, Johann Christoph Brotze, Kasaritsa, Katariina I, Kärde rahu, Kirumpää piiskopilinnus, Komtuur, Konvendihoone, Kulna, Läti, Läti keel, Löwis of Menar, ..., Leedu suurvürst, Legaat, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Linnus, Linnusekomtuur, Mõõgavendade ordu, Moskva suurvürst, Ordulinnus, Paavst, Põhja-Euroopa, Põhjasõda, Põtalovo, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Poola, Poola kuningas, Preisimaa, Purnava, Räpina, Rõuge, Rēzekne foogt, Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend, Rootsi kuningas, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa ordu, Salaspils, Staarost, Stefan Batory, Tartu piiskop, Vallisaare vaherahu, Vastseliina piiskopilinnus, Venemaa, Venemaa keiser, Viļaka, Viļaka piiskopilinnus, Viljandi ordulinnus, Vojevood, Vytautas, Zygmunt II August, 1224, 1284, 1340, 1341, 1342, 1349, 1360, 1406, 1409, 1421, 1432, 1451, 1478, 1481, 1488, 1558, 1559, 1560, 1582, 1591, 1600, 1601, 1625, 1627, 1646, 1656, 1658, 1661, 1662, 1680, 17. sajand, 1701, 1702, 1753, 1802, 1870, 1922, 1977, 1978. Laienda indeks (81 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Adramaa · Näe rohkem »
Adsele
Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Adsele · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alūksne · Näe rohkem »
Alūksne järv
Alūksne järv (läti keeles Alūksnes ezers) on järv Lätis Alūksne kõrgustikul.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alūksne järv · Näe rohkem »
Alūksne loss
Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alūksne loss · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »
Aluliina komtuur
Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Aluliina komtuur · Näe rohkem »
Aluliina komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Aluliina komtuurkond · Näe rohkem »
Alulinn
Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Alulinn · Näe rohkem »
Andrei Kurbski
Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Apekalnsi kihelkond
Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Apekalnsi kihelkond · Näe rohkem »
Arnold von Vietinghoff
Arnold von Vietinghoff (ka Vietinghof, Vitinghove, surnud 11. juulil 1364) oli Liivi ordu maameister aastatel 1360–1364.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Arnold von Vietinghoff · Näe rohkem »
Atsele ordulinnus
Müürilõik Atsele ordulinnuse varemetest Vapp Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Atsele ordulinnus · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Austria · Näe rohkem »
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »
Burchard von Dreileben
Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Burchard von Dreileben · Näe rohkem »
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Daugavgrīva · Näe rohkem »
Eberhard von Syburg zu Wischlingen
Eberhard von Syburg zu Wischlingen (ka Ebert von Siborch; surnud 9. veebruaril 1560) oli Liivi ordu liige ja viimane Aluliina komtuur.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Eberhard von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Elisabet · Näe rohkem »
Ernst Glück
Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ernst Glück · Näe rohkem »
Filippo Paulucci
kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »
Florian Thilo von Thilau
Florian Thilo von Thilau (1665–1720ndad) oli Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ja Alūksne komandant, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Florian Thilo von Thilau · Näe rohkem »
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Gustaf Horn
Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Gustaf Horn · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Hektar · Näe rohkem »
Hopa
Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis Smiltene piirkonnas, Hopa valla keskus.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Hopa · Näe rohkem »
Hopa mõis
Hopa mõis ehk Ape mõis (saksa keeles Hoppenhof, läti keeles Apes muiža, ka Oppes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Hopa mõis · Näe rohkem »
Ieva Ose
Ieva Ose (sündinud 8. juunil 1961 Riias) on Läti teadlane, ajaloodoktor ja kunstiajaloolane.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ieva Ose · Näe rohkem »
Irboska linnus
Irboska linnuse varemed (2006) Irboska linnus on linnus Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajoonis Irboskas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Irboska linnus · Näe rohkem »
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ivan III · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Järvesaar
Piirissaar Peipsi järves. Järvesaar on saar, mis asub järves.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Järvesaar · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Kasaritsa
Kasaritsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kasaritsa · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Katariina I · Näe rohkem »
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kärde rahu · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Komtuur · Näe rohkem »
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Konvendihoone · Näe rohkem »
Kulna
Kulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Kulna · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Läti keel · Näe rohkem »
Löwis of Menar
Löwis of Menar, ka Löwis, Lowis, Loewis, Lays, Lyss ja Leiss on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Löwis of Menar · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Legaat · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Linnus · Näe rohkem »
Linnusekomtuur
Linnusekomtuur (saksa keeles Hauskomtur) oli Saksa ja Liivi ordus linnusepealiku nimetus.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Linnusekomtuur · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põtalovo
Põtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Põtalovo · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Poola · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »
Purnava
Purnava on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Liepna vallas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Purnava · Näe rohkem »
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Räpina · Näe rohkem »
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rõuge · Näe rohkem »
Rēzekne foogt
Rēzekne foogt (saksa keeles Vogt von Rositten) oli Liivi ordu käsknik, Rēzekne foogtkonna valitseja.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rēzekne foogt · Näe rohkem »
Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend
Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend loetleb kronoloogilises järjestuses katoliku kiriku Riia piiskoppe ja Riia peapiiskoppe ning nende eelkäijateks olnud Liivimaa ehk Üksküla piiskoppe.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Salaspils · Näe rohkem »
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Viļaka
Viļaka (latgali keeles Vileks, saksa keeles Marienhausen, poola keeles Maryenhauz) on linn Lätis Latgales Balvi piirkonnas.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Viļaka · Näe rohkem »
Viļaka piiskopilinnus
Vapp Vilaka piiskopilinnus (eestipäraselt ka Viljaka, läti Viļaka, Marienhauzena, latgali Vileks, saksa Villack, Marienhausen, vene Виляка) asub Ida-Lätis, Vilaka piirkonnas (Viļakas novads), Vilaka linnas oleva Vilaka järve (Viļakas ezers) saarel ja see oli kõige idapoolsem Riia peapiiskopkonna linnus ja üks idapoolsemaid Vana-Liivimaal üldse.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Viļaka piiskopilinnus · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vojevood · Näe rohkem »
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Vytautas · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »
1284
1284.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1284 · Näe rohkem »
1340
1340.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1340 · Näe rohkem »
1341
1341.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1341 · Näe rohkem »
1342
1342.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1342 · Näe rohkem »
1349
1349.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1349 · Näe rohkem »
1360
1360.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1360 · Näe rohkem »
1406
1406.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1406 · Näe rohkem »
1409
1409.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1409 · Näe rohkem »
1421
1421.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1421 · Näe rohkem »
1432
1432.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1432 · Näe rohkem »
1451
1451.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1451 · Näe rohkem »
1478
1478.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1478 · Näe rohkem »
1481
1481.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »
1488
1488.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1488 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1591
1591.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1591 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1600 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1627 · Näe rohkem »
1646
1646.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1646 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1656 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1658 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1661 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1662 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1680 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 17. sajand · Näe rohkem »
1701
1701.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1701 · Näe rohkem »
1702
1702.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1702 · Näe rohkem »
1753
1753.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1753 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1802 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1870 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1922 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1977 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Aluliina ordulinnus ja 1978 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aluksne ordulinnus, Aluliina linnus, Alulinna ordulinnus, Alūksne linnus, Alūksne ordulinnus.
