Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Aafrika, Adam Bremenist, Ameerika, Atlandi ookean, Baffini saar, Beotukid, Dorseti kultuur, Eiríkr Punane, Eiríkr Punase saaga, Euroopa, Euroopa karusmari, Gröönimaa, Hans Egede, Helluland, Indiaanlased, Inuitid, Island, Jääkaru, Jõhvikas (perekond), Kalmari unioon, Kanuu, L'Anse aux Meadows, Labradori poolsaar, Leifr Eiríksson, Maine, Markland, Must surm, Newfoundland, Norra, Olav Kyrre, Põhja-Ameerika, Qaqortoq, Radiosüsinikumeetod, Reformatsioon, Ruunikivi, Skrælingjar, Taani, Taani-Norra, Thule, Uus-Rootsi, Vanapõhja keel, Väike jääaeg, Venemaa, Vinland, 10. sajand, 1001, 1004, 1009, 1126, 1261, ..., 1347, 1349, 1377, 1380, 14. sajand, 1408, 15. sajand, 1570, 1721, 985. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Aafrika · Näe rohkem »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Adam Bremenist · Näe rohkem »
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Ameerika · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Baffini saar
Baffini saar Põhja-Jäämeres Baffini saare satelliidipilt Baffini saar (varasem eestikeelne nimi Baffini maa; inuktituti keeles ᕿᑭᖅᑖᓗᒃ, Qikiqtaaluk) on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerikast kirdes.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Baffini saar · Näe rohkem »
Beotukid
Beotukke kujutav muuseumieksponaat Beotukkide asuala Atlandi-Kanadas Beotukid olid Newfoundlandi saarel elanud indiaani põlisasunikest kütid-korilased.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Beotukid · Näe rohkem »
Dorseti kultuur
Dorseti kultuur oli viimane paleoeskimote kultuuridest.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Dorseti kultuur · Näe rohkem »
Eiríkr Punane
Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Eiríkr Punane · Näe rohkem »
Eiríkr Punase saaga
Eiríkr Punase saaga (Eiríks saga rauða) ehk Islandlaste saaga on üks islandlaste saagadest.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Eiríkr Punase saaga · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Euroopa · Näe rohkem »
Euroopa karusmari
Karusmari ehk euroopa karusmari (Ribes uva-crispa), rahvapärase nimetusega tikker, on sõstraliste sugukonda sõstra perekonda kuuluv põõsaliik.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Euroopa karusmari · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hans Egede
Hans Poulsen Egede (31. jaanuar (21. jaanuar) 1686 Harstadi talu, Trondenes (praegu Harstadi vald), Troms, Norra – 5. november 1758 Stubbekøbing, Falster, Taani) oli norra luterlik vaimulik, misjonär ja kolonisaator, esimene Gröönimaa uurija.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Hans Egede · Näe rohkem »
Helluland
Baffini saare kirderannik Helluland (kivi-, kalju- või pangamaa, vanaislandi sõnast hella 'lame kivi või kalju') on maa, mille Islandi-Gröönimaa meresõitja Leifr Eiríksson avastas umbes aastal 1000.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Helluland · Näe rohkem »
Indiaanlased
Piisonijaht George Catlini kujutatuna Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Indiaanlased · Näe rohkem »
Inuitid
pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Inuitid · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Island · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Jääkaru · Näe rohkem »
Jõhvikas (perekond)
Jõhvikas (Oxycoccus Hill.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Jõhvikas (perekond) · Näe rohkem »
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Kalmari unioon · Näe rohkem »
Kanuu
jõel Kanadas 1919 Tõrvikuvalgel kanuusõit Emajõel 2017. aasta suvel. Kanuu on indiaanlaste ja teiste loodusrahvaste kerge paat, mida on valmistatud erinevatest materjalidest, sealhulgas puidust kasetohust.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Kanuu · Näe rohkem »
L'Anse aux Meadows
L'Anse aux Meadows on küla Kanadas Newfoundlandi põhjatipus, kust on leitud vanapõhjala 11. sajandi asulakoht.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja L'Anse aux Meadows · Näe rohkem »
Labradori poolsaar
Labradori poolsaar, Kanada Labradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Labradori poolsaar · Näe rohkem »
Leifr Eiríksson
Viikingilaevad Newfoundlandi rannikul L'Anse aux Meadowsi lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal Gokstadi laeva koopia Íslendingur. Juuli 2000 Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik (ka Leif Eriksson; vanaislandi Leifr Eiríksson ehk Leifr heppni; islandi Leifur Eiríksson; umbes 970 – umbes 1020) oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Leifr Eiríksson · Näe rohkem »
Maine
Maine on Ameerika Ühendriikide osariik 1820.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Maine · Näe rohkem »
Markland
Markland (Metsamaa, vanaislandi sõnast mark 'mets') on maa, mille avastas Islandi-Gröönimaa meresõitja Leifr Eiríksson umbes aastal 1000.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Markland · Näe rohkem »
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Must surm · Näe rohkem »
Newfoundland
thumb Newfoundland on saar Põhja-Ameerika ranniku lähedal Atlandi ookeanis.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Newfoundland · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Norra · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Qaqortoq
Qaqortoq (varasem nimi on taanikeelne Julianehåb) on Gröönimaa lõunaosa läänerannikul asuv linn, Kujalleqi valla keskus.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Qaqortoq · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Ruunikivi · Näe rohkem »
Skrælingjar
Skrælingjar (eesti keeles skräälingid või skreelingid) on vanapõhja ja vanaislandi keelte mitmusevormis nimetus pärismaalastest inimestele ("metslastest olenditele"), keda muinaspõhjala kultuuri esindajad ehk viikingid kohtasid enda jaoks tundmatus Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Skrælingjar · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Taani · Näe rohkem »
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Taani-Norra · Näe rohkem »
Thule
Thule (Θούλη, ka Tuli või Tyle) on kreeklase Pythease reisikirjas 4.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Thule · Näe rohkem »
Uus-Rootsi
Uus-Rootsi kaart 1650. aasta paiku, Amandus Johnson. Uus-Rootsi (rootsi keeles Nya Sverige, soome keeles Uusi-Ruotsi, ladina keeles Nova Svecia, inglise keeles New Sweden) oli Rootsi kuningriigi koloonia, mis paiknes Põhja-Ameerika idaranniku Delaware'i jõel aastatel 1638–1655.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Uus-Rootsi · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Väike jääaeg
Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Väike jääaeg · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Venemaa · Näe rohkem »
Vinland
Euroopast Põhja-Ameerikasse. 1 – Fääri saared, 2 – Island, 3 – Idaasundus, 4 – Lääneasundus Gröönimaal, 5 – Baffini saar, 6 – Labrador, 7 – L'Anse aux Meadows Newfoundlandil, 8 – Saint Lawrence'i laht Vinland ehk Vínland (vanaislandi Vínland, arvatavasti 'viinapuude maa' või 'veinimaa', ka Vínland it góða 'hea Vínland') on piirkond Põhja-Ameerikas, mille avastas aasta 1000 paiku Islandi päritolu meresõitja Leifr Eiríksson.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja Vinland · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 10. sajand · Näe rohkem »
1001
1001.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1001 · Näe rohkem »
1004
1004.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1004 · Näe rohkem »
1009
1009.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1009 · Näe rohkem »
1126
1126.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1126 · Näe rohkem »
1261
1261.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1261 · Näe rohkem »
1347
1347.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1347 · Näe rohkem »
1349
1349.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1349 · Näe rohkem »
1377
1377.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1377 · Näe rohkem »
1380
1380.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1380 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 14. sajand · Näe rohkem »
1408
1408.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1408 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 15. sajand · Näe rohkem »
1570
1570.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1570 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 1721 · Näe rohkem »
985
985.
Uus!!: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt ja 985 · Näe rohkem »
