Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aminohapped

Index Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

71 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aktiivtsenter, Alaniin, Aldehüüdid, Alifaatsed ühendid, Amfoteersus, Amiinid, Ammoniaak, Arginiin, Asendamatud aminohapped, Asparagiinhape, B5-vitamiin, Bakterid, Biokeemia, Bioloogiline oksüdatsioon, Enantiomeer, Endoplasmaatiline retiikulum, Erütrotsüüt, Estrid, Eukarüoodid, Fenüülalaniin, Geneetiline kood, Glütsiin, Glutamiinhape, Glutatioon, Halogeenimine, Hüdroksüülrühm, Informatsiooni-RNA, Isomeerid, Γ-aminovõihape, Kaaliumtsüaniid, Kaksikioon, Karbamiid, Karboksürühm, Katabolism, Katalüüs, Kõrvalahel, Kiraalne molekul, Koodon, Lämmastik, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Metaanibakterid, Metioniin, Mitokonder, Molekuli polaarsus, Monomeer, Neurotransmitter, Nukleofiilne asendusreaktsioon, ..., Oksüdatiivne stress, Orgaanilised ühendid, Peptiidside, Prokarüoot, Rakk, Ribosoom, Selgroogsed, Seriin, Taimed, Türosiin, Translatsioon, Transpordi-RNA, Trüptofaan, Treoniin, Tsüklilised ühendid, Valgud, Valiin, Väävel, Veri, Vesi, Vesinikeksponent. Laienda indeks (21 rohkem) »

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Aminohapped ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Aktiivtsenter

Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.

Uus!!: Aminohapped ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »

Alaniin

Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Aminohapped ja Alaniin · Näe rohkem »

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Aminohapped ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Alifaatsed ühendid

Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.

Uus!!: Aminohapped ja Alifaatsed ühendid · Näe rohkem »

Amfoteersus

Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena.

Uus!!: Aminohapped ja Amfoteersus · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Aminohapped ja Amiinid · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Aminohapped ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Uus!!: Aminohapped ja Arginiin · Näe rohkem »

Asendamatud aminohapped

Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.

Uus!!: Aminohapped ja Asendamatud aminohapped · Näe rohkem »

Asparagiinhape

Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.

Uus!!: Aminohapped ja Asparagiinhape · Näe rohkem »

B5-vitamiin

Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Uus!!: Aminohapped ja B5-vitamiin · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Aminohapped ja Bakterid · Näe rohkem »

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Uus!!: Aminohapped ja Biokeemia · Näe rohkem »

Bioloogiline oksüdatsioon

Bioloogiline oksüdatsioon ehk bn on organismides toimuv paljuetapiline põlemisega) on biooksüdatsiooni toimumine tunduvalt madalamal temperatuuril – selle tagab vastavate ensüümide katalüütiline toime. Kategooria:Biokeemia Kategooria:Keemilised reaktsioonid.

Uus!!: Aminohapped ja Bioloogiline oksüdatsioon · Näe rohkem »

Enantiomeer

Enantiomeer on üks kahest stereoisomeerist (ruumilisest isomeerist), mis on teineteise suhtes peegelpildid ja mitteühitatavad (mitteidentsed).

Uus!!: Aminohapped ja Enantiomeer · Näe rohkem »

Endoplasmaatiline retiikulum

Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.'''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.'''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.

Uus!!: Aminohapped ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina erythrocytus; lüh RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Aminohapped ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Uus!!: Aminohapped ja Estrid · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Aminohapped ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Uus!!: Aminohapped ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »

Geneetiline kood

"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.

Uus!!: Aminohapped ja Geneetiline kood · Näe rohkem »

Glütsiin

pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Aminohapped ja Glütsiin · Näe rohkem »

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur. Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur. Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Uus!!: Aminohapped ja Glutamiinhape · Näe rohkem »

Glutatioon

Glutatioon Glutatioon (GSH) on oluline antioksüdant taimedes, loomades, seentes, bakterites ja arhedes.

Uus!!: Aminohapped ja Glutatioon · Näe rohkem »

Halogeenimine

Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Uus!!: Aminohapped ja Halogeenimine · Näe rohkem »

Hüdroksüülrühm

Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.

Uus!!: Aminohapped ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Aminohapped ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Isomeerid

Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.

Uus!!: Aminohapped ja Isomeerid · Näe rohkem »

Γ-aminovõihape

γ-aminovõihape γ-aminovõihape või gamma-aminovõihape ehk gammaaminovõihape ehk GAVH (ka GABA; inglise keelest lühendatuna Gamma-AminoButyric Acid) on peamine pidurdusvirgatsaine imetajate kesknärvisüsteemis.

Uus!!: Aminohapped ja Γ-aminovõihape · Näe rohkem »

Kaaliumtsüaniid

Kaaliumtsüaniid (keemilise valemiga KCN; kõnekeeles ka tsüaankaalium) on värvuseta, vees väga hästi lahustuv (41,7%, 25 °C) kristalne aine.

Uus!!: Aminohapped ja Kaaliumtsüaniid · Näe rohkem »

Kaksikioon

Kaksikioon ehk tsvitterioon on neutraalne hübriidioon, mis sisaldab katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.

Uus!!: Aminohapped ja Kaksikioon · Näe rohkem »

Karbamiid

Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.

Uus!!: Aminohapped ja Karbamiid · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse –C(.

Uus!!: Aminohapped ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Katabolism

Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.

Uus!!: Aminohapped ja Katabolism · Näe rohkem »

Katalüüs

Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Aminohapped ja Katalüüs · Näe rohkem »

Kõrvalahel

Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.

Uus!!: Aminohapped ja Kõrvalahel · Näe rohkem »

Kiraalne molekul

Keemias tähendab kiraalsus molekuli struktuuris sümmeetria puudumisega seotud omadust, mistõttu kiraalne molekul (ehk käeline molekul) ei ole ühildatav tema peegelpildile vastava konfiguratsiooniga molekuliga.

Uus!!: Aminohapped ja Kiraalne molekul · Näe rohkem »

Koodon

Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.

Uus!!: Aminohapped ja Koodon · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Aminohapped ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Uus!!: Aminohapped ja Lüsiin · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Uus!!: Aminohapped ja Leutsiin · Näe rohkem »

Lipiidid

Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.

Uus!!: Aminohapped ja Lipiidid · Näe rohkem »

Metaanibakterid

Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalproduktina metaan.

Uus!!: Aminohapped ja Metaanibakterid · Näe rohkem »

Metioniin

pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Aminohapped ja Metioniin · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Aminohapped ja Mitokonder · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Aminohapped ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Aminohapped ja Monomeer · Näe rohkem »

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Uus!!: Aminohapped ja Neurotransmitter · Näe rohkem »

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Aminohapped ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Oksüdatiivne stress

Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.

Uus!!: Aminohapped ja Oksüdatiivne stress · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Aminohapped ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Aminohapped ja Peptiidside · Näe rohkem »

Prokarüoot

Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Aminohapped ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Aminohapped ja Rakk · Näe rohkem »

Ribosoom

Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Uus!!: Aminohapped ja Ribosoom · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Aminohapped ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Uus!!: Aminohapped ja Seriin · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Aminohapped ja Taimed · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Uus!!: Aminohapped ja Türosiin · Näe rohkem »

Translatsioon

Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel.

Uus!!: Aminohapped ja Translatsioon · Näe rohkem »

Transpordi-RNA

tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.

Uus!!: Aminohapped ja Transpordi-RNA · Näe rohkem »

Trüptofaan

Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.

Uus!!: Aminohapped ja Trüptofaan · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Uus!!: Aminohapped ja Treoniin · Näe rohkem »

Tsüklilised ühendid

Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Aminohapped ja Tsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Aminohapped ja Valgud · Näe rohkem »

Valiin

Valiini molekuli graafiline kujutis Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Aminohapped ja Valiin · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Aminohapped ja Väävel · Näe rohkem »

Veri

Kategooria:Kehavedelikud Vereproovid Veri (ladina sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Aminohapped ja Veri · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Aminohapped ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Aminohapped ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Amiinohape, Aminohape, Aminokarboksüülhape, Aminokarboksüülhapped.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »