Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Ammoniaak

Index Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

46 suhted: Aatom, Aluselisus, Ammoonium, Ammooniumhüdroksiid, Anioon, Dilämmastikoksiid, Elektronpaar, Fossiilkütus, Gaas, Hergi Karik, Jodiidid, Joseph Priestley, Kaaliumkloriid, Kalle Truus, Külmutusagens, Keemiline ühend, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Kondensatsioon, Lämmastik, Lämmastikuringe, Metallid, Molekul, Naatriumkarbonaat, Nitrofert, Normaalrõhk, Nukleotiidid, Nuuskpiiritus, Oxford University Press, Põhiolek, Polarisatsioon, Süsinik, Sulamistemperatuur, Taastuv energiaressurss, Tartu Ülikooli Kirjastus, Väetis, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikside, 1974, 1994, 2003, 2005, 2010, 2012.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Ammoniaak ja Aatom · Näe rohkem »

Aluselisus

Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.

Uus!!: Ammoniaak ja Aluselisus · Näe rohkem »

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Uus!!: Ammoniaak ja Ammoonium · Näe rohkem »

Ammooniumhüdroksiid

Ammooniumhüdroksiid on ammoniaagi vesilahus.

Uus!!: Ammoniaak ja Ammooniumhüdroksiid · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Ammoniaak ja Anioon · Näe rohkem »

Dilämmastikoksiid

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.

Uus!!: Ammoniaak ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Ammoniaak ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Fossiilkütus

Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.

Uus!!: Ammoniaak ja Fossiilkütus · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Ammoniaak ja Gaas · Näe rohkem »

Hergi Karik

Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, paljude keemiaõpikute ja keemiat tutvustavate raamatute autor, eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja.

Uus!!: Ammoniaak ja Hergi Karik · Näe rohkem »

Jodiidid

Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Ammoniaak ja Jodiidid · Näe rohkem »

Joseph Priestley

Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.

Uus!!: Ammoniaak ja Joseph Priestley · Näe rohkem »

Kaaliumkloriid

220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.

Uus!!: Ammoniaak ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »

Kalle Truus

Kalle Truus (sündinud 9. novembril 1949) on eesti keemiateadlane, teaduste doktor.

Uus!!: Ammoniaak ja Kalle Truus · Näe rohkem »

Külmutusagens

Külmaaine ehk külmutusagens (ladina keeles agens 'toimiv', 'liikumapanev') on aine, mille vahendusel toimub külmutis ja soojuspumpades soojuse ülekandumine.

Uus!!: Ammoniaak ja Külmutusagens · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Ammoniaak ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Ammoniaak ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Uus!!: Ammoniaak ja Kondensatsioon · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Ammoniaak ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikuringe

Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.

Uus!!: Ammoniaak ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Ammoniaak ja Metallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Ammoniaak ja Molekul · Näe rohkem »

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.

Uus!!: Ammoniaak ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »

Nitrofert

AS Nitrofert on Kohtla-Järvel tegutsev mineraalväetisi tootev keemiatööstuse ettevõte.

Uus!!: Ammoniaak ja Nitrofert · Näe rohkem »

Normaalrõhk

Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.

Uus!!: Ammoniaak ja Normaalrõhk · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Ammoniaak ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

Nuuskpiiritus

Nuuskpiiritus ehk ammoniaagilahus on ammoniaagi (NH3) 5-protsendiline vesilahus.

Uus!!: Ammoniaak ja Nuuskpiiritus · Näe rohkem »

Oxford University Press

Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Ammoniaak ja Oxford University Press · Näe rohkem »

Põhiolek

Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.

Uus!!: Ammoniaak ja Põhiolek · Näe rohkem »

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Uus!!: Ammoniaak ja Polarisatsioon · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Ammoniaak ja Süsinik · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks.

Uus!!: Ammoniaak ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Ammoniaak ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte. Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu.

Uus!!: Ammoniaak ja Väetis · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Ammoniaak ja Vesi · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Ammoniaak ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Ammoniaak ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Ammoniaak ja Vesinikside · Näe rohkem »

1974

1974.

Uus!!: Ammoniaak ja 1974 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Ammoniaak ja 1994 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Ammoniaak ja 2003 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Ammoniaak ja 2005 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Ammoniaak ja 2010 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Ammoniaak ja 2012 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

NH3.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »