Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kahepaiksed

Index Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

117 suhted: Aordikaar, Arter, Batrahholoogia, Devon, Dihapnik, Eesti kahepaiksed, Eesti loomastik, Endokriinsüsteem, Erütrotsüüt, Evolutsioon, Hambad, Hingamine, Imetajad, Jacobsoni elund, Kahepaiksete loend, Kalad, Kapillaar (anatoomia), Karbon, Käbikeha, Kärnkonn, Kõhrkude, Kõhunääre, Kõrb, Keelikloomad, Keskaju, Keskkõrv, Klass (bioloogia), Kliima, Kloaak, Kolju, Kopskalad, Kopsuarter, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kudemine, Kudu, Kulles, Lõpused, Liik (bioloogia), Limaskest, Linnud, Loomad, Luukalad, Magu, Maks, Maolised, Mesosoikum, Moone (bioloogia), Munajuha, Munakoor, ..., Munarakk, Munasari, Näärmed, Nägemine, Neerud, Ninaõõs, Ookean, Osooniauk, Osoonikiht, Otsaju, Parafüleetiline rühm, Päriskonnalised, Peensool, Piklikaju, Pisaranääre, Poikilotermia, Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Rakutuum, Reieluu, Roided, Roomajad, Saar, Sahkluu, Sääreluu, Söögitoru, Süda, Südame-veresoonkond, Seemnesari, Selgroogsed, Seljaaju, Silm, Silmakoobas, Silmalaug, Sisekõrv, Siugkonnalised, Skelett, Sool (anatoomia), Sooline dimorfism, Sperm, Suuraju poolkerad, Suveuni, Tagaaju, Talamus, Talveuni, Tardumusuni, Tüümus, Temperatuur, Termoregulatsioon, Tiibluu, Trummikile, Ultraviolettkiirgus, Vaheaju, Varvas, Vastne, Väike vereringe, Väikeaju, Väliskõrv, Veeloomad, Vereringe, Veri, Vesi, Viljastumine, Zooloogia, 1973, 1983, 1989, 1999. Laienda indeks (67 rohkem) »

Aordikaar

Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Aordikaar · Näe rohkem »

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Uus!!: Kahepaiksed ja Arter · Näe rohkem »

Batrahholoogia

Batrahholoogia on zooloogia üks allharudest, mille uurimisobjektideks on kahepaiksed (Amphibia).

Uus!!: Kahepaiksed ja Batrahholoogia · Näe rohkem »

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Kahepaiksed ja Devon · Näe rohkem »

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Uus!!: Kahepaiksed ja Dihapnik · Näe rohkem »

Eesti kahepaiksed

Eesti kahepaiksed on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad kahepaiksed.

Uus!!: Kahepaiksed ja Eesti kahepaiksed · Näe rohkem »

Eesti loomastik

Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.

Uus!!: Kahepaiksed ja Eesti loomastik · Näe rohkem »

Endokriinsüsteem

Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.

Uus!!: Kahepaiksed ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Kahepaiksed ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Kahepaiksed ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Hambad

1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.

Uus!!: Kahepaiksed ja Hambad · Näe rohkem »

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Kahepaiksed ja Hingamine · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Kahepaiksed ja Imetajad · Näe rohkem »

Jacobsoni elund

Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »

Kahepaiksete loend

Kahepaiksete loend loetleb kahepaikseid.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kahepaiksete loend · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kalad · Näe rohkem »

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Karbon

Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Kahepaiksed ja Karbon · Näe rohkem »

Käbikeha

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.

Uus!!: Kahepaiksed ja Käbikeha · Näe rohkem »

Kärnkonn

Kärnkonn (Bufo) on perekond päriskonnaliste seltsist kärnkonlaste (Bufonidae) sugukonnast.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kärnkonn · Näe rohkem »

Kõhrkude

Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kõhrkude · Näe rohkem »

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kõhunääre · Näe rohkem »

Kõrb

Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kõrb · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Kahepaiksed ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Keskaju

Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.

Uus!!: Kahepaiksed ja Keskaju · Näe rohkem »

Keskkõrv

Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Keskkõrv · Näe rohkem »

Klass (bioloogia)

Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.

Uus!!: Kahepaiksed ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kliima · Näe rohkem »

Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kloaak · Näe rohkem »

Kolju

Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kolju · Näe rohkem »

Kopskalad

Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kopskalad · Näe rohkem »

Kopsuarter

Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kopsuarter · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kopsud · Näe rohkem »

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Uus!!: Kahepaiksed ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »

Kudemine

Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kudemine · Näe rohkem »

Kudu

Kudu on kalade, kahepaiksete, veetigude jne, limaja massiga ümbritsetud munade kogum veekogudes.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kudu · Näe rohkem »

Kulles

''Heleioporus australiacus'''e kulles Kulles on kahepaikse vastne.

Uus!!: Kahepaiksed ja Kulles · Näe rohkem »

Lõpused

Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.

Uus!!: Kahepaiksed ja Lõpused · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Kahepaiksed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Kahepaiksed ja Limaskest · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Kahepaiksed ja Linnud · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Kahepaiksed ja Loomad · Näe rohkem »

Luukalad

Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.

Uus!!: Kahepaiksed ja Luukalad · Näe rohkem »

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Magu · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Maks · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Kahepaiksed ja Maolised · Näe rohkem »

Mesosoikum

Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).

Uus!!: Kahepaiksed ja Mesosoikum · Näe rohkem »

Moone (bioloogia)

Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.

Uus!!: Kahepaiksed ja Moone (bioloogia) · Näe rohkem »

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Uus!!: Kahepaiksed ja Munajuha · Näe rohkem »

Munakoor

Purunenud linnumunakoor Munakoor (ka koorkest) on kõvakooreliste munade välispinna kattekiht.

Uus!!: Kahepaiksed ja Munakoor · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Uus!!: Kahepaiksed ja Munarakk · Näe rohkem »

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Munasari · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Uus!!: Kahepaiksed ja Näärmed · Näe rohkem »

Nägemine

Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.

Uus!!: Kahepaiksed ja Nägemine · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Kahepaiksed ja Neerud · Näe rohkem »

Ninaõõs

Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Ninaõõs · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Ookean · Näe rohkem »

Osooniauk

Osooniauk Antarktika kohal, NASA foto Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.

Uus!!: Kahepaiksed ja Osooniauk · Näe rohkem »

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Uus!!: Kahepaiksed ja Osoonikiht · Näe rohkem »

Otsaju

Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.

Uus!!: Kahepaiksed ja Otsaju · Näe rohkem »

Parafüleetiline rühm

linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.

Uus!!: Kahepaiksed ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »

Päriskonnalised

Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Kahepaiksed ja Päriskonnalised · Näe rohkem »

Peensool

Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Peensool · Näe rohkem »

Piklikaju

Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Piklikaju · Näe rohkem »

Pisaranääre

Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.

Uus!!: Kahepaiksed ja Pisaranääre · Näe rohkem »

Poikilotermia

Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.

Uus!!: Kahepaiksed ja Poikilotermia · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Looduskaitseliit

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.

Uus!!: Kahepaiksed ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Kahepaiksed ja Rakutuum · Näe rohkem »

Reieluu

Inimese reieluud (punaselt) Reieluu (ladina keeles os femoris) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme proksimaalne luu.

Uus!!: Kahepaiksed ja Reieluu · Näe rohkem »

Roided

Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.

Uus!!: Kahepaiksed ja Roided · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Kahepaiksed ja Roomajad · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Saar · Näe rohkem »

Sahkluu

Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Uus!!: Kahepaiksed ja Sahkluu · Näe rohkem »

Sääreluu

Inimese sääreluud (punaselt) Sääreluu (ladina keeles tibia) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme kahest sääre luust suurem ja tugevam luu.

Uus!!: Kahepaiksed ja Sääreluu · Näe rohkem »

Söögitoru

Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.

Uus!!: Kahepaiksed ja Söögitoru · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Süda · Näe rohkem »

Südame-veresoonkond

Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.

Uus!!: Kahepaiksed ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »

Seemnesari

Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Seemnesari · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Kahepaiksed ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Uus!!: Kahepaiksed ja Seljaaju · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Silm · Näe rohkem »

Silmakoobas

Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.

Uus!!: Kahepaiksed ja Silmakoobas · Näe rohkem »

Silmalaug

Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Silmalaug · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Uus!!: Kahepaiksed ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Siugkonnalised

Siugkonnaliste eellane ''Eocaecilia'' Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Kahepaiksed ja Siugkonnalised · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Kahepaiksed ja Skelett · Näe rohkem »

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Uus!!: Kahepaiksed ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »

Sooline dimorfism

Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.

Uus!!: Kahepaiksed ja Sooline dimorfism · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Uus!!: Kahepaiksed ja Sperm · Näe rohkem »

Suuraju poolkerad

Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe.

Uus!!: Kahepaiksed ja Suuraju poolkerad · Näe rohkem »

Suveuni

sarikalise vartel Suveuni ehk estivatsioon on loomade puhkeseisund, mis võimaldab üle elada (erinevalt talveunest) looma elukeskkonnas teatud perioodil vältavat kuuma ja enamasti toiduvaest aega.

Uus!!: Kahepaiksed ja Suveuni · Näe rohkem »

Tagaaju

Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Tagaaju · Näe rohkem »

Talamus

Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega talamuse asukohale. Talamus ehk taalamus (kreeka keeles θάλαμος – kamber, ruum, ladina keeles thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.

Uus!!: Kahepaiksed ja Talamus · Näe rohkem »

Talveuni

Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.

Uus!!: Kahepaiksed ja Talveuni · Näe rohkem »

Tardumusuni

Tardumusuni ehk letargia ehk torpor on mitmetel lindudel ja mõnedel imetajatel esinev ajutine kehatemperatuuri langus koos ainevahetuse intensiivsuse vähenemisega, mis on seotud toitumiseks sobimatute ilmadega.

Uus!!: Kahepaiksed ja Tardumusuni · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Kahepaiksed ja Tüümus · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Kahepaiksed ja Temperatuur · Näe rohkem »

Termoregulatsioon

Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.

Uus!!: Kahepaiksed ja Termoregulatsioon · Näe rohkem »

Tiibluu

Tiibluu (ladina os pterygoideum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline ajukolju luu, mis asub põhikiilluu tiibjätke pinnal.

Uus!!: Kahepaiksed ja Tiibluu · Näe rohkem »

Trummikile

Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.

Uus!!: Kahepaiksed ja Trummikile · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Kahepaiksed ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Vaheaju

Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Vaheaju · Näe rohkem »

Varvas

Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Varvas · Näe rohkem »

Vastne

surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.

Uus!!: Kahepaiksed ja Vastne · Näe rohkem »

Väike vereringe

Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.

Uus!!: Kahepaiksed ja Väike vereringe · Näe rohkem »

Väikeaju

Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Kahepaiksed ja Väikeaju · Näe rohkem »

Väliskõrv

Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.

Uus!!: Kahepaiksed ja Väliskõrv · Näe rohkem »

Veeloomad

Veeloomad on vee-eluviisiga loomad.

Uus!!: Kahepaiksed ja Veeloomad · Näe rohkem »

Vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

Uus!!: Kahepaiksed ja Vereringe · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Kahepaiksed ja Veri · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Kahepaiksed ja Vesi · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Kahepaiksed ja Viljastumine · Näe rohkem »

Zooloogia

Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.

Uus!!: Kahepaiksed ja Zooloogia · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Kahepaiksed ja 1973 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Kahepaiksed ja 1983 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Kahepaiksed ja 1989 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Kahepaiksed ja 1999 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Amfiib, Amfiibid, Amphibia, Kahepaikne.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »