Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Ajastu (geoloogia), Baikali järv, Detriit, Detritofaag, Dimorfism, Eluiga, Endeem, Feromoonid, Haue, Herbivoor, Inkubatsiooniperiood, Kakandilised, Kalad, Kambrium, Kammloomad, Karnivoor, Küünis, Kõrgemad vähid, Kivistis, Krevett, Lülijalgsed, Lõpused, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Magevesi, Maismaa, Meduus, Meeleelund, Mereimetajad, Ohustatud liik, Omnivoor, Parasitism, Põlvkond (bioloogia), Pelagiaal, Pelagos, Perekond (bioloogia), Peremeesorganism, Plankton, Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik, Raipesööjad, Rannikumeri, Ränivetikad, Röövloom, Retseptor, Sõrg, Selts (bioloogia), Silm, Spetsialiseerumine, ..., Toitumisahel, Tundlad, Vaalalised, Vaikne ookean, Vähilaadsed, Väljasuremine, Vööt-kirpvähk, Viljastumine, Zoobentos, Zooplankton. Laienda indeks (10 rohkem) »
Ajastu (geoloogia)
Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel.
Uus!!: Kirpvähilised ja Ajastu (geoloogia) · Näe rohkem »
Baikali järv
Baikali järv talvel Uuring jää katmiseks kiirkaatriga hõljuk Hivus-10 Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas.
Uus!!: Kirpvähilised ja Baikali järv · Näe rohkem »
Detriit
Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).
Uus!!: Kirpvähilised ja Detriit · Näe rohkem »
Detritofaag
Detritofaagid (ka detritovoorid, detrivoorid, pudemesööjad) on organismid, kes toituvad surnud organismidest või teiste organismide orgaanilistest heitmetest.
Uus!!: Kirpvähilised ja Detritofaag · Näe rohkem »
Dimorfism
Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.
Uus!!: Kirpvähilised ja Dimorfism · Näe rohkem »
Eluiga
Organismi elueaks nimetatakse kokkuleppeliselt elutsükli mingi osa kestust, näiteks imetajatel (sealhulgas inimesel) sünnist surmani, lindudel ja roomajatel munast koorumisest surmani, putukatel valmiku koorumisest surmani, üherakulistel organismidel näiteks pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Kirpvähilised ja Eluiga · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Kirpvähilised ja Endeem · Näe rohkem »
Feromoonid
Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.
Uus!!: Kirpvähilised ja Feromoonid · Näe rohkem »
Haue
Haue (omastav haudme) on peamiselt ühiseluliste putukate munade ja vastsete kogum.
Uus!!: Kirpvähilised ja Haue · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Kirpvähilised ja Herbivoor · Näe rohkem »
Inkubatsiooniperiood
"Inkubatsiooniperiood" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Kirpvähilised ja Inkubatsiooniperiood · Näe rohkem »
Kakandilised
Kakandilised (Isopoda) on vähilaadsete alamhõimkonda kuuluv mitmepalgeline selts vähilisi.
Uus!!: Kirpvähilised ja Kakandilised · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Kirpvähilised ja Kalad · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Kirpvähilised ja Kambrium · Näe rohkem »
Kammloomad
Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.
Uus!!: Kirpvähilised ja Kammloomad · Näe rohkem »
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Uus!!: Kirpvähilised ja Karnivoor · Näe rohkem »
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Uus!!: Kirpvähilised ja Küünis · Näe rohkem »
Kõrgemad vähid
Kõrgemad vähid ehk ülemvähid (Malacostraca) on suurim vähkide alamklass, kuhu kuuluvad näiteks kümnejalalised, ahasvähilised ja hiilgevähilised.
Uus!!: Kirpvähilised ja Kõrgemad vähid · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Kirpvähilised ja Kivistis · Näe rohkem »
Krevett
Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.
Uus!!: Kirpvähilised ja Krevett · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Kirpvähilised ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Kirpvähilised ja Lõpused · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Kirpvähilised ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Kirpvähilised ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kirpvähilised ja Loomad · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Kirpvähilised ja Magevesi · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Kirpvähilised ja Maismaa · Näe rohkem »
Meduus
Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.
Uus!!: Kirpvähilised ja Meduus · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Kirpvähilised ja Meeleelund · Näe rohkem »
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Uus!!: Kirpvähilised ja Mereimetajad · Näe rohkem »
Ohustatud liik
Ohustatud liik (inglise endangered species) on liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra.
Uus!!: Kirpvähilised ja Ohustatud liik · Näe rohkem »
Omnivoor
Siga on tüüpiline omnivoor Omnivoor (ladina sõnast omnivorus 'kõikeõgiv') ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.
Uus!!: Kirpvähilised ja Omnivoor · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Kirpvähilised ja Parasitism · Näe rohkem »
Põlvkond (bioloogia)
Põlvkond ehk generatsioon on vaadeldavas populatsioonis olevate isendite rühm, kes on oma ühistest esivanematest sugulusastmelt ühekaugusel ja seega lähedaste vanustega.
Uus!!: Kirpvähilised ja Põlvkond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Uus!!: Kirpvähilised ja Pelagiaal · Näe rohkem »
Pelagos
Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.
Uus!!: Kirpvähilised ja Pelagos · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kirpvähilised ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: Kirpvähilised ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Kirpvähilised ja Plankton · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Uus!!: Kirpvähilised ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit · Näe rohkem »
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik ehk IUCNi punane nimestik on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN, ingl k International Union for the Conservation of Nature) poolt 1963.
Uus!!: Kirpvähilised ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik · Näe rohkem »
Raipesööjad
Raipesööja ehk nekrofaag on lihatoiduline organism, kes toitub raipest, keda kiskja või tema liigikaaslased pole ise maha murdnud.
Uus!!: Kirpvähilised ja Raipesööjad · Näe rohkem »
Rannikumeri
Rannikumeri on maailmamere osa, mille hüdroloogilist režiimi ja vee koostist mõjutab oluliselt rannik.
Uus!!: Kirpvähilised ja Rannikumeri · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Kirpvähilised ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Kirpvähilised ja Röövloom · Näe rohkem »
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Kirpvähilised ja Retseptor · Näe rohkem »
Sõrg
Sõrg on sõraliste varba otsa kattev kõva nahamoodustis (küünise teisend), vastab kabjale.
Uus!!: Kirpvähilised ja Sõrg · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Kirpvähilised ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Kirpvähilised ja Silm · Näe rohkem »
Spetsialiseerumine
Spetsialiseerumine on millelegi keskendumine või millekski jagunemine.
Uus!!: Kirpvähilised ja Spetsialiseerumine · Näe rohkem »
Toitumisahel
Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chain) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.
Uus!!: Kirpvähilised ja Toitumisahel · Näe rohkem »
Tundlad
Seenekübara allküljel olev hooghänd. Tundlad on hästi näha Tundlad (ladina keeles antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked.
Uus!!: Kirpvähilised ja Tundlad · Näe rohkem »
Vaalalised
Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Kirpvähilised ja Vaalalised · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Kirpvähilised ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Kirpvähilised ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Uus!!: Kirpvähilised ja Väljasuremine · Näe rohkem »
Vööt-kirpvähk
Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.
Uus!!: Kirpvähilised ja Vööt-kirpvähk · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Kirpvähilised ja Viljastumine · Näe rohkem »
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Uus!!: Kirpvähilised ja Zoobentos · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Kirpvähilised ja Zooplankton · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Amfipood, Amfipoodid, Amphipoda.
