Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Anu Reinart

Index Anu Reinart

Anu Reinart Anu Reinart (sündinud 1. septembril 1961) on eesti füüsikateadlane ja teadusadministreerija.

34 suhted: Ülenurme Gümnaasium, Direktor, Doktorikraad, Eesti Loodus, Eesti Päevaleht, Eesti Rahvusringhääling, Eestlased, ESTCube-1, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, Füüsika, Haridus- ja Teadusministeerium, Insener, Limnoloogia, Magistrikraad, Marie Curie, Raimu Hanson, Rakvere Gümnaasium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikooli füüsika instituut, Tartu Hansa Rotary klubi, Tartu medal, Tartu Observatoorium, Tehiskaaslane, Tiit Kändler, Uppsala Ülikool, Valgetähe teenetemärk, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Zooloogia ja Botaanika Instituut, 1. aprill, 1. september, 1961, 2010.

Ülenurme Gümnaasium

Ülenurme Gümnaasium Ülenurme Gümnaasium on üldhariduskool Kambja vallas Tartu maakonnas.

Uus!!: Anu Reinart ja Ülenurme Gümnaasium · Näe rohkem »

Direktor

Direktor (ladina sõnast dirigere 'suunama') ehk juhataja on asutuse või ettevõtte juht.

Uus!!: Anu Reinart ja Direktor · Näe rohkem »

Doktorikraad

Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.

Uus!!: Anu Reinart ja Doktorikraad · Näe rohkem »

Eesti Loodus

Eesti Looduse logo Eesti Loodus on kord kuus ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esmanumber anti välja 1933.

Uus!!: Anu Reinart ja Eesti Loodus · Näe rohkem »

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eesti üks vanemaid päevalehti, mis on Tallinnas eestikeelsena ilmunud alates 16.

Uus!!: Anu Reinart ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.

Uus!!: Anu Reinart ja Eesti Rahvusringhääling · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Anu Reinart ja Eestlased · Näe rohkem »

ESTCube-1

ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.

Uus!!: Anu Reinart ja ESTCube-1 · Näe rohkem »

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.

Uus!!: Anu Reinart ja Euroopa Komisjon · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: Anu Reinart ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Anu Reinart ja Füüsika · Näe rohkem »

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja teadusministeerium tegutseb Tartus Munga tänava ja Vabaduse puiestee nurgal roosas majas, mis algselt ehitati pangahooneks, ministeeriumi ette jääb Peeter Põllu monumendiga park. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.

Uus!!: Anu Reinart ja Haridus- ja Teadusministeerium · Näe rohkem »

Insener

Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts (1889) Insener (prantsuse keeles ingénieur ENE, 3. köide, Kirjastus Valgus:Tallinn, 1988, lk 644.

Uus!!: Anu Reinart ja Insener · Näe rohkem »

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin „limnoloogia“ hõlmab kõiki  soolaseid-  ja teisei mandriveekogud, siis traditsiooniliselt  ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogusid (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et  uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui G. E. Hutchingson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonna liikumise" algusest ja eriti pärast Puhta Veeseaduse (Clean Water Act)  läbimist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhja-ameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Ülevaade Eesti limnoloogilistest uurimustest: Limnoloogia kui iseseisva teadusharu alguseks Eestis tuleb pidada kompleksseid hüdrobioloogilisi uurimistöid Tallinna vesivarustuse huvides Ülemiste järvel aastatel 1904-1905 (Schneider, 1905), kuigi esimesed kalavarude uuringud seoses kalasaakide vähenemisega tegi Peipsi-Pihkva järvel K. E. Von Baer juba aastatel 1851-1852. Samal aastal tehti ka G. Siversi poolt Võrtsjärve ja Suure Emajõe hüdrograafiline uurimine seoses üleujutustega. Suure tähtsusega Eesti hüdrobioloogia arengus oli järvekomisjoni loomine Tartu Ülikooli juures tegutsevas Loodusuurijate Seltsis (LUS) 1905.a., mis sai peamiseks hüdrobioloogilisi uurimistöid läbiviivaks keskuseks kuni I maailmasõjani. Uuriti põhjalikult paljusid Eesti jõgesid (Emajõgi, Paala, Pedja) ja väikejärvi (Saadjärv, Pangodi, Võrtsjärv, Peipsi jt), kogudes hulgaliselt materjali nende floora, fauna ja geoloogilise ehituse kohta. Paraku ei omanud need uurimused veel kompleksset iseloomu, vaid täitsid tihti mingit kitsast ülesannet. Esimeseks eestikeelseks limnoloogia-alaseks tööks oli A. Audova ja H. Bekkeri uurimus Pühajärvest (1923), milles käsitleti järve geofüüsikat ja elustikku. Koostati järve suurtaimestiku kirjeldus ning pöörati olulist tähelepanu järve fütoplanktonile ja zooplanktonile, uurides ka viimase dünaamikat. Hüdrobioloogiliste uuringute keskuseks sai Eesti Vabariigis Tartu Ülikooli juures tegutsev  Eesti Vete Uurimise Komitee eesotsas  H. Riikojaga, keda võib tinglikult pidada ka Eesti limnoloogia rajajaks. Tema juhtimisel algasid 1925. a. süstemaatilised hüdrokeemilised uurimistööd, millest esimeseks oli uurimus hapniku stratifakatsiooni kohta eutroofsetes härvedes (Riikoja, 1929). Peale sõja lõppu algasid jällegi laialdased uurimistööd, mille eesmärgiks oli hinnata peamiselt järvede kalamajanduslikku olukorda ja leida viisid nende ratsionaalsemaks majandamiseks. Limnoloogiline uurimistöö koondus nüüd peamiselt kahte kohta: Tartu Ülikooli Selgrootute ja Hüdrobioloogia õppetooli  ning TA Bioloogia Instituudi (hilisem Zooloogia ja Botaanika Instituut) juurde. Üldiselt toimusid Eesti limnoloogias ja hüdrobioloogias alates 1960ndatest aastatest olulised muutused. Võrtsjärve limnoloogiajaam loodi 1954. a., hüdrobioloogia sektor Zooloogia ja Botaanika Instituudi juurde 1957. a. Limnoloogiajaama peahoone valmis 1963. a. ja see asutus kujunes sisevete uuringute keskuseks. Kui senine limnoloogia oli olnud valdavalt kirjeldav, siis lihtsale kvalitatiivsele kirjeldamisele hakkasid alates 1960ndatest aastatest lisanduma kvantitatiivsed näitajad nagu biomass ja produktsioon. Uue hoo said 1960ndatel sisse ka geograafilised ja geoloogilised uurimused, K. Oraviku, L. Orviku, H. Kessel, R. Männil, R. Pirrus, A. Sarv ja teised uurisid ja hindasid Eesti järvesetete stratigraafiat ja jaotumist suures plaanis (Mäemets, 1971). Hinnati mitmete Eesti piirkondade järvede tihedust ja koostati uus Eesti järvede nimestik (Kask, 1964), mis sisaldas andmeid 1148 rohkem kui hektarilise pindalaga järve kohta. Monomeetriliste andmete kõrval leidus seal ka rohkesti uusi hüdroloogilisi ja hüdrobioloogilisi andmeid.  Uuriti ka sapropeeli ja järvelubja keemilist koostist ning hinnati nende varusid (Veber, 1964; 1970). Ilmusid uurimused Eesti järvede ja soode peamiste kujunemisjärkude kohta Holotseenis, kasutades C14 meetodit (Ilves & Sarv, 1969; 1970. Eesti pinnavete hüdroloogiliste uuringute tulemusena eraldas T. Eipre (1967) seitse hüdroloogilist regiooni. Eelnevate aastakümnete poolt kogutud hiiglaslik materjal koondati mahukasse ja ülevaatlikusse monograafiasse Eesti järved (1968), mille toimetuskolleegiumi kuulusid A. Mäemets, H. Simm ja E. Varep. 15 autorit annavad selles ülevaate 150 järve geograafiast, hüdrokeemiast, makrofloorast, fütoplanktonist, zooplanktonist, põhjaelusustikust ja kalastikust. Käsitlemist leidsid ka linnustik, jõevähk ning isegi arheoloogia ja folkloor. Suur materjali hulk lubas alustada ka töid järvede klassifitseerimise alal. Seoses põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse intensiivistumisega ning linnade hoogsa kasvuga hakati 1970. aastail täheldama järvede hüdrokeemilises ja hüdrobioloogilises režiimis olulisi nihkeid, mis viitasid antropogeensele eutrofeerumisele. Sellele faktorile hakati rohkem tähelepanu pöörama. Ilmusid kogumikud „Antropogeenne mõju väikejärvedele“ (1980), Eesti NSV järvede nüüdisseisund (1982) jt., kus vastavaid ilminguid põhjalikult ka valgustati. 1980ndate algusest hakkasid olulisemat tähtsust omandama ökoloogilised uurimused. Suuremat tähelepanu pöörati seejuures erinevatel troofsustasemetel toimuvatele protsessidele ja nende põhjuslikele mehhanismidele ning kahe suure järve, Peipsi ja Võrtsjärve, ökosüsteemidele. Eesti taasiseseisvumise järel toimusid suured muutused limnoloogias ja hüdrobioloogias. Senine teaduskorralduse süsteem finantseerimine muutusid oluliselt ning nõudlus akadeemia instituutide järele vähenes tunduvalt. Peamiselt jätkusid tööd varasemate materjalide üldistamise ja kokkuvõtmise alal. 1994.a. ilmus juba 1980ndate lõpul valminud L. Saarse mahukas monograafia väikejärvede põhjasetete kohta, kus leiavad valgustamist põhjasetete koostis ja kujunemine ning biostratigraafia ja geoloogia (Caapce, 1994). Väga ulatuslike produktsioon-bioloogiliste kompleksuuringute lõpptulemuseks kujunes P. Nõgese juhtimisel (Nõges, 1994a) kokkuvõte erinevate järvetüüpide produktsiooniprotsessidest (1989-1994). Alates 1991.a. koostatakse E. Pihu juhtimisel monograafiat „Eesti kalad“, mis lisab uusi materjale kalade leviku, bioloogia ja kalastiku koosseisu kohta. Teoreetilis-teaduslike uuringute kõrval 1980-1990ndatel aastatel on olulist kajastamist leidnud rakendusökoloogilised ja eelkõige elukeskkonda kajastavad uuringud Ingliskeelse väljaande eessõna: Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: “Järv kui mikrokosmos” (Forbes 1877) ja “​ Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile” (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena (“mikrokosmostena” - Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G.E.Hutchinson on arendanud välja enamik tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia aluseid. Limnoloogia on, vastupidiselt, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. “Järve kui mikrokosmose” idee viitab loomulikult “ökoloogia ühtsuse” kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ning seadused juhivad limnoloogilist, mere- ja maapealseid kogukondi.

Uus!!: Anu Reinart ja Limnoloogia · Näe rohkem »

Magistrikraad

Magistrikraad on akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadi olemasolul ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel.

Uus!!: Anu Reinart ja Magistrikraad · Näe rohkem »

Marie Curie

Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches (Sancellemoz)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.

Uus!!: Anu Reinart ja Marie Curie · Näe rohkem »

Raimu Hanson

Raimu Hanson (sündinud 25. märtsil 1957 Tartus) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Anu Reinart ja Raimu Hanson · Näe rohkem »

Rakvere Gümnaasium

Rakvere Gümnaasium Rakvere Gümnaasium on Lääne-Viru maakonnas Rakveres aadressil Vabaduse 1 asuv üldhariduskool.

Uus!!: Anu Reinart ja Rakvere Gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Anu Reinart ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

TÜ Eesti Mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva "Vilma" pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti Mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus.

Uus!!: Anu Reinart ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli füüsika instituut

TÜ Füüsika Instituut on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituut.

Uus!!: Anu Reinart ja Tartu Ülikooli füüsika instituut · Näe rohkem »

Tartu Hansa Rotary klubi

Tartu Hansa Rotary Klubi on heategevuslik organisatsioon, kuhu on koondunud ühiskondlikult aktiivsed naised.

Uus!!: Anu Reinart ja Tartu Hansa Rotary klubi · Näe rohkem »

Tartu medal

Tartu medal on Tartu Linnavalitsuse välja antav auhindhttps://www.riigiteataja.ee/akt/70766 (vaadatud 18.04.2014).

Uus!!: Anu Reinart ja Tartu medal · Näe rohkem »

Tartu Observatoorium

Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses. Tartu Observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.

Uus!!: Anu Reinart ja Tartu Observatoorium · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Anu Reinart ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

Tiit Kändler

Tiit Kändler (2010) Tiit Kändler (sündinud 4. oktoobril 1948 Turbas Nissi vallas Harjumaal) on eesti teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija.

Uus!!: Anu Reinart ja Tiit Kändler · Näe rohkem »

Uppsala Ülikool

Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.

Uus!!: Anu Reinart ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »

Valgetähe teenetemärk

Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.

Uus!!: Anu Reinart ja Valgetähe teenetemärk · Näe rohkem »

Võrtsjärve Limnoloogiakeskus

Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.

Uus!!: Anu Reinart ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »

Zooloogia ja Botaanika Instituut

Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.

Uus!!: Anu Reinart ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: Anu Reinart ja 1. aprill · Näe rohkem »

1. september

1.

Uus!!: Anu Reinart ja 1. september · Näe rohkem »

1961

1961.

Uus!!: Anu Reinart ja 1961 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Anu Reinart ja 2010 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »