Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aivo Reinart, Ülenurme Gümnaasium, Direktor, Doktorikraad, Eesti Loodus, Eesti Päevaleht, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teadusagentuur, Eestlased, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, Füüsika, Haridus- ja Teadusministeerium, HEI, Jaan-Juhan Oidermaa, Järeldoktor, Limnoloogia, Magistrikraad, Marie Curie, Mart Noorma, Raimu Hanson, Rakvere Vabaduse Kool, Science, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli aumärk, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Tartu Ülikooli füüsika instituut, Tartu Hansa Rotary Klubi, Tartu medal, Tartu observatoorium, Teadusaasta, Tehiskaaslane, Tiit Kändler, Uppsala Ülikool, Valgetähe teenetemärk, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Zooloogia ja Botaanika Instituut, 1. aprill, 1. september, 1961, 2010.
Aivo Reinart
Aivo Reinart (15. september 1960 Kuressaare – 24. jaanuar 2018 Tartu) oli eesti füüsik.
Uus!!: Anu Noorma ja Aivo Reinart · Näe rohkem »
Ülenurme Gümnaasium
Ülenurme Gümnaasium Ülenurme Gümnaasium on üldhariduskool Kambja vallas Tartu maakonnas.
Uus!!: Anu Noorma ja Ülenurme Gümnaasium · Näe rohkem »
Direktor
Direktor (ladina sõnast dirigere 'suunama') ehk juhataja on asutuse või ettevõtte juht.
Uus!!: Anu Noorma ja Direktor · Näe rohkem »
Doktorikraad
Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Uus!!: Anu Noorma ja Doktorikraad · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Anu Noorma ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Uus!!: Anu Noorma ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Uus!!: Anu Noorma ja Eesti Rahvusringhääling · Näe rohkem »
Eesti Teadusagentuur
Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson esinemas 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (lühend ETAg; inglise keeles Estonian Research Council) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev Eesti sihtasutus.
Uus!!: Anu Noorma ja Eesti Teadusagentuur · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Anu Noorma ja Eestlased · Näe rohkem »
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Uus!!: Anu Noorma ja Euroopa Komisjon · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Anu Noorma ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Anu Noorma ja Füüsika · Näe rohkem »
Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium (lühend HTM) on Eesti valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.
Uus!!: Anu Noorma ja Haridus- ja Teadusministeerium · Näe rohkem »
HEI
HEI või Hei võib tähendada järgmist.
Uus!!: Anu Noorma ja HEI · Näe rohkem »
Jaan-Juhan Oidermaa
Jaan-Juhan Oidermaa 2022. aastal Jaan-Juhan Oidermaa on teadusajakirjanik ja korralduslik juht Eesti Rahvusringhäälingu teadusuudiste portaalis Novaator.
Uus!!: Anu Noorma ja Jaan-Juhan Oidermaa · Näe rohkem »
Järeldoktor
Järeldoktor (inglise keeles postdoctoral fellow, kõnekeelne lühend postdoc) on pärast doktorikraadi kaitsmist iseseisvat teadlaskarjääri alustav teadlane, kelle uurimistööd (nn järeldoktoriprogrammi) rahastatakse enamasti spetsiaalse järeldoktoritoetuse abil.
Uus!!: Anu Noorma ja Järeldoktor · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Anu Noorma ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Magistrikraad
Magistrikraad on akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadi olemasolul ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel.
Uus!!: Anu Noorma ja Magistrikraad · Näe rohkem »
Marie Curie
Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.
Uus!!: Anu Noorma ja Marie Curie · Näe rohkem »
Mart Noorma
Mart Noorma 19. augustil 2017 Mart Noorma (sündinud 28. märtsil 1973) on eesti füüsik ja tehnikateadlane, Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor ning teaduse populariseerija.
Uus!!: Anu Noorma ja Mart Noorma · Näe rohkem »
Raimu Hanson
Raimu Hanson (sündinud 25. märtsil 1957 Tartus) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Anu Noorma ja Raimu Hanson · Näe rohkem »
Rakvere Vabaduse Kool
Rakvere Vabaduse Kool (varem Rakvere Gümnaasium) on üldhariduskool Lääne-Viru maakonnas Rakveres.
Uus!!: Anu Noorma ja Rakvere Vabaduse Kool · Näe rohkem »
Science
Logo Ajakirja esimese numbri kaas (1883) Science on eelretsenseeritav USA teadusajakiri.
Uus!!: Anu Noorma ja Science · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Anu Noorma ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli aumärk
Tartu Ülikooli aumärk. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli aumärk on Tartu Ülikooli välja antav teenetemärk, millega Tartu Ülikooli rektor tunnustab ülikooli liikmeid suurepäraste töötulemuste või märkimisväärse panuse eest ülikooli tegevusse.
Uus!!: Anu Noorma ja Tartu Ülikooli aumärk · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut
TÜ Eesti mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva Vilma pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on Tartu Ülikooli struktuuriüksus.
Uus!!: Anu Noorma ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli füüsika instituut
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituut.
Uus!!: Anu Noorma ja Tartu Ülikooli füüsika instituut · Näe rohkem »
Tartu Hansa Rotary Klubi
Tartu Hansa Rotary Klubi on heategevuslik organisatsioon, kuhu on koondunud ühiskondlikult aktiivsed naised.
Uus!!: Anu Noorma ja Tartu Hansa Rotary Klubi · Näe rohkem »
Tartu medal
Tartu medal on Tartu linna aumärk, mida annab füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest välja Tartu linnavalitsus.
Uus!!: Anu Noorma ja Tartu medal · Näe rohkem »
Tartu observatoorium
Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.
Uus!!: Anu Noorma ja Tartu observatoorium · Näe rohkem »
Teadusaasta
Riin Tamm oli teadusaasta üks saadikuid (2012) Õppeaasta 2011/2012 kuulutati Eesti haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel teadusaastaks.
Uus!!: Anu Noorma ja Teadusaasta · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Anu Noorma ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Tiit Kändler
Tiit Kändler (2010) Tiit Kändler (sündinud 4. oktoobril 1948 Turbas Nissi vallas Harjumaal) on eesti teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija.
Uus!!: Anu Noorma ja Tiit Kändler · Näe rohkem »
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Uus!!: Anu Noorma ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »
Valgetähe teenetemärk
Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.
Uus!!: Anu Noorma ja Valgetähe teenetemärk · Näe rohkem »
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.
Uus!!: Anu Noorma ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Uus!!: Anu Noorma ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »
1. aprill
1.
Uus!!: Anu Noorma ja 1. aprill · Näe rohkem »
1. september
1.
Uus!!: Anu Noorma ja 1. september · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Anu Noorma ja 1961 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Anu Noorma ja 2010 · Näe rohkem »
