Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aktsessoorne mineraal, Amorfne aine, Šelfimeri, Eesti, Erim, Fosfaadid, Fosfor, Fosforiit, Granitoid, Hambad, Heksagonaalne süngoonia, Hibiinid, Inimene, Intrusioon, Kaltsium, Kõvadus, Keemia, Konkretsioon, Kontsentratsioon, Koola poolsaar, Kristall, Lantanoidid, Läige, Leeliskivim, Lingulaadid, Maak, Maapõu, Magma, Mangaan, Merevesi, Metasomatoos, Mineraal, Mohsi astmik, Moondekivim, Oksüdatsiooniaste, Ookean, Organism, Pegmatiit, Raud, Rootsi, Süeniit, Süvaveekerge, Sete, Settekivim, Skelett, Strontsium, Tardkivim, Temperatuur, Toitained, Transvaal, ..., Tseerium, Värvus. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aktsessoorne mineraal
Aktsessoorne mineraal on kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel.
Uus!!: Apatiit ja Aktsessoorne mineraal · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Apatiit ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Šelfimeri
Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf.
Uus!!: Apatiit ja Šelfimeri · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Apatiit ja Eesti · Näe rohkem »
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Uus!!: Apatiit ja Erim · Näe rohkem »
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Uus!!: Apatiit ja Fosfaadid · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Apatiit ja Fosfor · Näe rohkem »
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Uus!!: Apatiit ja Fosforiit · Näe rohkem »
Granitoid
QAPF-diagrammil hõlmavad granitoidid ülemisest kolmnurgast ala, mis jääb 20% ja 60% kvartsisisalduse (Q) vahele Granitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim.
Uus!!: Apatiit ja Granitoid · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Apatiit ja Hambad · Näe rohkem »
Heksagonaalne süngoonia
Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.
Uus!!: Apatiit ja Heksagonaalne süngoonia · Näe rohkem »
Hibiinid
Hibiinides talvel Hibiinid (vene Хибины, saami Umbtekis, Umptek) on mäestik Põhja-Euroopas Koola poolsaarel.
Uus!!: Apatiit ja Hibiinid · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Apatiit ja Inimene · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Apatiit ja Intrusioon · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Apatiit ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Apatiit ja Kõvadus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Apatiit ja Keemia · Näe rohkem »
Konkretsioon
Konkretsioonid on enam-vähem sfäärilised mugulad, mis tekivad purdsetetesse (liivadesse, savidesse ja muldadesse) diageneesi protsessis.
Uus!!: Apatiit ja Konkretsioon · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Apatiit ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Uus!!: Apatiit ja Koola poolsaar · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Apatiit ja Kristall · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Apatiit ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Uus!!: Apatiit ja Läige · Näe rohkem »
Leeliskivim
Leeliskivim ägiriinfonoliit Leeliskivim (inglise alkaline rock) on suhteliselt suure kaaliumi- ja naatriumisisaldusega tardkivim.
Uus!!: Apatiit ja Leeliskivim · Näe rohkem »
Lingulaadid
Lingulaadid on fosfaatse kojaga käsijalgsed, kellel puudub kojapoolmete lukustusmehhanism.
Uus!!: Apatiit ja Lingulaadid · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Apatiit ja Maak · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Apatiit ja Maapõu · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Apatiit ja Magma · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Apatiit ja Mangaan · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Apatiit ja Merevesi · Näe rohkem »
Metasomatoos
Metasomatoos on protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis.
Uus!!: Apatiit ja Metasomatoos · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Apatiit ja Mineraal · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Apatiit ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Apatiit ja Moondekivim · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Apatiit ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Apatiit ja Ookean · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Apatiit ja Organism · Näe rohkem »
Pegmatiit
soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts. Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.
Uus!!: Apatiit ja Pegmatiit · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Apatiit ja Raud · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Apatiit ja Rootsi · Näe rohkem »
Süeniit
Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.
Uus!!: Apatiit ja Süeniit · Näe rohkem »
Süvaveekerge
Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.
Uus!!: Apatiit ja Süvaveekerge · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Apatiit ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Apatiit ja Settekivim · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Apatiit ja Skelett · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Apatiit ja Strontsium · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Apatiit ja Tardkivim · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Apatiit ja Temperatuur · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Apatiit ja Toitained · Näe rohkem »
Transvaal
Transvaali lipp Transvaali asendikaart Transvaal (hollandi keeles Zuid-Afrikaansche Republiek 'Lõuna-Aafrika Vabariik') oli iseseisev buuride loodud riik Lõuna-Aafrikas 1852–1902.
Uus!!: Apatiit ja Transvaal · Näe rohkem »
Tseerium
pisi pisi Tseerium (sümbol Ce) on keemiline element järjenumbriga 58.
Uus!!: Apatiit ja Tseerium · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Apatiit ja Värvus · Näe rohkem »
