60 suhted: Aafrika, Aasia, Austraalia, Eesti keel, Haistmine, Hambad, Jäsemed, Johannes Peter Müller, Juura (geoloogia), Kahepaiksed, Karbon, Keelikloomad, Kesk-Ameerika, Klass (bioloogia), Kolju, Kombits, Kopsud, Kuulmeluud, Lüli, Lõuna-Ameerika, Liik (bioloogia), Lima, Loomad, Loomade elu, Luu, Madagaskar, Maolised, Meeleelund, Moone (bioloogia), Muld, Muna, Munarakk, Nahk, Näokolju, Neerud, Otsaju, Paleotseen, Päriskonnalised, Perekond (bioloogia), Putukad, Rebu, Roided, Roomajad, Roomamine, Saba, Süda, Sõõrmed, Selts (bioloogia), Sigimine, Silm, ..., Tõuk, Troopikavööde, Ujumine, Ussid, Vastne, Vesi, Vihm, Vihmauss, Viljastumine, 1972. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Siugkonnalised ja Aafrika · Näe rohkem »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Siugkonnalised ja Aasia · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Siugkonnalised ja Austraalia · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Siugkonnalised ja Eesti keel · Näe rohkem »
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Uus!!: Siugkonnalised ja Haistmine · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Siugkonnalised ja Hambad · Näe rohkem »
Jäsemed
Jäsemete kasutamine liikumisel Jäsemed (membra, ainsuses membrum) on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad.
Uus!!: Siugkonnalised ja Jäsemed · Näe rohkem »
Johannes Peter Müller
Johannes Peter Müller Johannes Peter Müller (14. juuli 1801 Koblenz – 28. aprill 1858 Berliin) oli saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog, Berliini ülikooli rektor (1847–1848).
Uus!!: Siugkonnalised ja Johannes Peter Müller · Näe rohkem »
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Siugkonnalised ja Juura (geoloogia) · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Siugkonnalised ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Siugkonnalised ja Karbon · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Siugkonnalised ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kesk-Ameerika
Kesk-Ameerika ÜRO liigituse järgi. Kesk-Ameerika on Põhja-Ameerika mandri lõunaosa.
Uus!!: Siugkonnalised ja Kesk-Ameerika · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Siugkonnalised ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Siugkonnalised ja Kolju · Näe rohkem »
Kombits
Kombitsad ehk tentaaklid on paljudel selgrootutel esinevad suu ligidal asetsevad kompimiselundid.
Uus!!: Siugkonnalised ja Kombits · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Siugkonnalised ja Kopsud · Näe rohkem »
Kuulmeluud
Kuulmeluud:b – vasar (ladina keeles ''malleus'')c – alasi (ladina ''incus'') d – jalus (ladina ''stapes'') Kuulmeluud on imetajatel vasar, alasi ja jalus.
Uus!!: Siugkonnalised ja Kuulmeluud · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Siugkonnalised ja Lüli · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Siugkonnalised ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Siugkonnalised ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Siugkonnalised ja Lima · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Siugkonnalised ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Siugkonnalised ja Loomade elu · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Siugkonnalised ja Luu · Näe rohkem »
Madagaskar
Madagaskar Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis.
Uus!!: Siugkonnalised ja Madagaskar · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Siugkonnalised ja Maolised · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Siugkonnalised ja Meeleelund · Näe rohkem »
Moone (bioloogia)
Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Uus!!: Siugkonnalised ja Moone (bioloogia) · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Siugkonnalised ja Muld · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Siugkonnalised ja Muna · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Siugkonnalised ja Munarakk · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Siugkonnalised ja Nahk · Näe rohkem »
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Uus!!: Siugkonnalised ja Näokolju · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Siugkonnalised ja Neerud · Näe rohkem »
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Uus!!: Siugkonnalised ja Otsaju · Näe rohkem »
Paleotseen
Paleotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Siugkonnalised ja Paleotseen · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Siugkonnalised ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Siugkonnalised ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Siugkonnalised ja Putukad · Näe rohkem »
Rebu
Rebu on loomade (sh inimese) munaraku varuaine.
Uus!!: Siugkonnalised ja Rebu · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Siugkonnalised ja Roided · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Siugkonnalised ja Roomajad · Näe rohkem »
Roomamine
Roomamine on kulgemisviis, mille puhul organism liigub edasi kehaga pinnale toetudes.
Uus!!: Siugkonnalised ja Roomamine · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Siugkonnalised ja Saba · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Siugkonnalised ja Süda · Näe rohkem »
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Uus!!: Siugkonnalised ja Sõõrmed · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Siugkonnalised ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Siugkonnalised ja Sigimine · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Siugkonnalised ja Silm · Näe rohkem »
Tõuk
Tõuk on zooloogiamõiste, mille all peetakse silmas putukate, eeskätt täismoondeliste kiletiivaliste ja mardikaliste, vastseid.
Uus!!: Siugkonnalised ja Tõuk · Näe rohkem »
Troopikavööde
Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest.
Uus!!: Siugkonnalised ja Troopikavööde · Näe rohkem »
Ujumine
Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.
Uus!!: Siugkonnalised ja Ujumine · Näe rohkem »
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Uus!!: Siugkonnalised ja Ussid · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Siugkonnalised ja Vastne · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Siugkonnalised ja Vesi · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Siugkonnalised ja Vihm · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Siugkonnalised ja Vihmauss · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Siugkonnalised ja Viljastumine · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Siugkonnalised ja 1972 · Näe rohkem »