Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Alfred Ayer, Alususkumus, Alvin Goldman, Analüütiline otsustus, Aposterioorne mõiste, Aposterioorne tõde, Aposterioorne teadmine, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Bertrand Russell, Empirismi kaks dogmat, Epistemoloogia, Fallibilism, Fundatsionalism, Induktsioon, Introspektsioon, Kogemus, Koherentism, Mälu, Nägemine, Otsustus, Paratamatus, Parima seletuse järeldamine, René Descartes, Sünteetiline otsustus, Seletus, Selgeltnägemine, Taju, Tõesus, Tõsikindlus, Teadmine, Telepaatia, Uskumus, Väärus, Willard Van Orman Quine, 1946, 1953, 1961, 1984, 1985, 1986, 1987, 1989, 1992, 1993, 1998.
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
Alususkumus
Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Alususkumus · Näe rohkem »
Alvin Goldman
Alvin I. Goldman (sündinud 1938) on USA filosoof.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Alvin Goldman · Näe rohkem »
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »
Aposterioorne mõiste
Aposterioorne mõiste ehk empiiriline mõiste on mõiste, mida pole võimalik määratleda, viitamata meeltekogemusele (või üldisemalt kogemusele).
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Aposterioorne mõiste · Näe rohkem »
Aposterioorne tõde
Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Aposterioorne tõde · Näe rohkem »
Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »
Aposterioorsus
Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Aposterioorsus · Näe rohkem »
Aprioorne õigustus
Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Empirismi kaks dogmat
"Empirismi kaks dogmat" ("Two Dogmas of Empiricism") on Willard Van Orman Quine'i 1951.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Empirismi kaks dogmat · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Fallibilism
Fallibilism on filosoofia mõttemuster ja epistemoloogiline teooria, mis ühendab erinevad hoiakud, mille kohaselt võivad meie uskumused, ootused ja arusaamad maailmast osutuda ekslikeks, kuid see ei tähenda, et me ei võiks neid olemasolevate teadmiste piires uskuda.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Fallibilism · Näe rohkem »
Fundatsionalism
Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Fundatsionalism · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Induktsioon · Näe rohkem »
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Introspektsioon · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Kogemus · Näe rohkem »
Koherentism
Koherentismiks nimetatakse epistemoloogias seisukohta, mille kohaselt saavad uskumused oma õigustuse tänu nende seostele teiste uskumustega.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Koherentism · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Mälu · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Nägemine · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Otsustus · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Paratamatus · Näe rohkem »
Parima seletuse järeldamine
Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja René Descartes · Näe rohkem »
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Seletus · Näe rohkem »
Selgeltnägemine
Selgeltnägemine on teaduslikult kinnitamata väidetav võime meeltevälise taju abil (mitte tuntud meelte ja mõtlemise abil) ammutada informatsiooni inimese tuntud meelte haardeulatusest eemal paiknevate objektide ja sündmuste (sh väidetavalt tulevikus toimuvate) kohta.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Selgeltnägemine · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Taju · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõsikindlus
Tõsikindlus on väite kahtlematu paikapidavus või kehtivus.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Tõsikindlus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Teadmine · Näe rohkem »
Telepaatia
Telepaatiaks ehk mõtete edasikandmiseks nimetatakse väidetavat isikute omavaheline suhtlemist või isiku ühepoolset suhtlemist teise isikuga mõtete edasiandmise teel kõneta ja tehniliste abivahendideta.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Telepaatia · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Uskumus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Väärus · Näe rohkem »
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja Willard Van Orman Quine · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1946 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1953 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1961 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1984 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1985 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1987 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1989 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1992 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1993 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Aposterioorne õigustus ja 1998 · Näe rohkem »
