Kiiremini kui brauser!
35 suhted: A posteriori, Analüütiline filosoofia, Aposterioorne õigustus, Aposterioorne mõiste, Aposterioorne tõde, Aposterioorne teadmine, Aprioorsus, Arutlus, Eeldus, Filosoofia, Immanuel Kant, Introspektsioon, Kogemus, Ladina keel, Loodusteadus, Mälu, Mõiste, Otsustus, Põhjend, Propositsioon, Puhta mõistuse kriitika, Saksa keel, Saul Kripke, Sünonüüm, Selgeltnägemine, Taju, Tõesus, Teadmine, Telepaatia, Tunnetusüksus, Uskumus, 1781, 1787, 1980, 1998.
A posteriori
A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'järgnevast'.
Uus!!: Aposterioorsus ja A posteriori · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Aposterioorsus ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Aposterioorne õigustus
Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest).
Uus!!: Aposterioorsus ja Aposterioorne õigustus · Näe rohkem »
Aposterioorne mõiste
Aposterioorne mõiste ehk empiiriline mõiste on mõiste, mida pole võimalik määratleda, viitamata meeltekogemusele (või üldisemalt kogemusele).
Uus!!: Aposterioorsus ja Aposterioorne mõiste · Näe rohkem »
Aposterioorne tõde
Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Aposterioorsus ja Aposterioorne tõde · Näe rohkem »
Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Aposterioorsus ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Aposterioorsus ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Aposterioorsus ja Arutlus · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Aposterioorsus ja Eeldus · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Aposterioorsus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Aposterioorsus ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Uus!!: Aposterioorsus ja Introspektsioon · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Aposterioorsus ja Kogemus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aposterioorsus ja Ladina keel · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Aposterioorsus ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Aposterioorsus ja Mälu · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Aposterioorsus ja Mõiste · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Aposterioorsus ja Otsustus · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Aposterioorsus ja Põhjend · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Aposterioorsus ja Propositsioon · Näe rohkem »
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Uus!!: Aposterioorsus ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aposterioorsus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saul Kripke
Saul Kripke Saul Aaron Kripke (13. november 1940 New Yorgi osariik, Bay Shore – 15. september 2022) oli juudi päritolu USA filosoof ja loogik.
Uus!!: Aposterioorsus ja Saul Kripke · Näe rohkem »
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Uus!!: Aposterioorsus ja Sünonüüm · Näe rohkem »
Selgeltnägemine
Selgeltnägemine on teaduslikult kinnitamata väidetav võime meeltevälise taju abil (mitte tuntud meelte ja mõtlemise abil) ammutada informatsiooni inimese tuntud meelte haardeulatusest eemal paiknevate objektide ja sündmuste (sh väidetavalt tulevikus toimuvate) kohta.
Uus!!: Aposterioorsus ja Selgeltnägemine · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Aposterioorsus ja Taju · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Aposterioorsus ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Aposterioorsus ja Teadmine · Näe rohkem »
Telepaatia
Telepaatiaks ehk mõtete edasikandmiseks nimetatakse väidetavat isikute omavaheline suhtlemist või isiku ühepoolset suhtlemist teise isikuga mõtete edasiandmise teel kõneta ja tehniliste abivahendideta.
Uus!!: Aposterioorsus ja Telepaatia · Näe rohkem »
Tunnetusüksus
Tunnetusüksus on 1988.
Uus!!: Aposterioorsus ja Tunnetusüksus · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Aposterioorsus ja Uskumus · Näe rohkem »
1781
1781.
Uus!!: Aposterioorsus ja 1781 · Näe rohkem »
1787
1787.
Uus!!: Aposterioorsus ja 1787 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Aposterioorsus ja 1980 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Aposterioorsus ja 1998 · Näe rohkem »
