Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Analüütiline propositsioon, Aposterioorne õigustus, Aprioorne õigustus, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Edmund Gettier, Eeldus, Hilary Putnam, Immanuel Kant, Internalism (epistemoloogia), Introspektsioon, Järeldus, Kogemus, Kvantmehaanika, Loomulik liik, Mälu, Mõiste, Mõistus, Olemus, Paratamatu propositsioon, Paratamatus, Põhjus, Propositsioon, Saul Kripke, Sündmus, Sünonüüm, Selgeltnägemine, Taju, Tõesus, Teadmine, Telepaatia, Tunnistus, Uskumus, Veenus, Vesi, 1983, 1998, 2003.
Analüütiline propositsioon
Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »
Aposterioorne õigustus
Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest).
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Aposterioorne õigustus · Näe rohkem »
Aprioorne õigustus
Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Edmund Gettier
Edmund L. Gettier (31. oktoober 1927 Baltimore – 23. märts 2021) oli USA filosoof.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Edmund Gettier · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Eeldus · Näe rohkem »
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Hilary Putnam · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Internalism (epistemoloogia)
Internalism on epistemoloogiline teooria, et uskumuse (õigustatud uskumuse) õigustus (või teadmise alus) peab olema uskujale (või teadjale) ligipääsetav, nii et ta on või saab olla oma uskumuse õigustusest (või oma teadmise alusest) teadlik, või arusaam, et uskumuse õigustus taandub uskuja vaimuseisunditele, või arusaam, et õigustuse mõistet tuleb analüüsida intellektuaalsete kohustuste täitmise kaudu.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Internalism (epistemoloogia) · Näe rohkem »
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Introspektsioon · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Järeldus · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Kogemus · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Loomulik liik · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Mälu · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Mõistus · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Olemus · Näe rohkem »
Paratamatu propositsioon
Paratamatu propositsioon ehk loogiliselt paratamatu propositsioon on propositsioon, mille tõeväärtus on kõikides võimalikes maailmades ühesugune.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Paratamatu propositsioon · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Paratamatus · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Põhjus · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Propositsioon · Näe rohkem »
Saul Kripke
Saul Kripke Saul Aaron Kripke (13. november 1940 New Yorgi osariik, Bay Shore – 15. september 2022) oli juudi päritolu USA filosoof ja loogik.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Saul Kripke · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Sündmus · Näe rohkem »
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Sünonüüm · Näe rohkem »
Selgeltnägemine
Selgeltnägemine on teaduslikult kinnitamata väidetav võime meeltevälise taju abil (mitte tuntud meelte ja mõtlemise abil) ammutada informatsiooni inimese tuntud meelte haardeulatusest eemal paiknevate objektide ja sündmuste (sh väidetavalt tulevikus toimuvate) kohta.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Selgeltnägemine · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Taju · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Teadmine · Näe rohkem »
Telepaatia
Telepaatiaks ehk mõtete edasikandmiseks nimetatakse väidetavat isikute omavaheline suhtlemist või isiku ühepoolset suhtlemist teise isikuga mõtete edasiandmise teel kõneta ja tehniliste abivahendideta.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Telepaatia · Näe rohkem »
Tunnistus
Tunnistus on kõneakt, mis põhjustab teadmise või uskumuse edasiandmise.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Tunnistus · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Uskumus · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Veenus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja Vesi · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja 1983 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja 1998 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Aprioorne õigustus ja 2003 · Näe rohkem »
