39 suhted: Aatommassiühik, Alaniin, Aminohapped, Ammoniaak, Antigeen, Bakterid, Difusioon, DNA, Elektrokeemiline potentsiaal, Fosforüülumine, Geen, Glütserool, Integraalsed membraanivalgud, Ioon, Johns Hopkinsi Ülikool, Juhtkude, Karbamiid, Kilodalton, Kroonlehed, Lahus, Lipiidne kaksikkiht, Monomeer, Nobeli keemiaauhind, Ongström, Organism, Osmoos, Põud, Poor, Proliin, Prooton, Protoneerimine, Rakk, Rakumembraan, Süsihappegaas, Seriin, Superarvuti, Taimerakk, Tsütoplasma, Vesi.
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Akvaporiin ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Akvaporiin ja Alaniin · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Akvaporiin ja Aminohapped · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Akvaporiin ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Akvaporiin ja Antigeen · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Akvaporiin ja Bakterid · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Akvaporiin ja Difusioon · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Akvaporiin ja DNA · Näe rohkem »
Elektrokeemiline potentsiaal
Elektrokeemiline potentsiaal on elektrilaengut kandvatest osakestest ja kvaasiosakestest (elektronidest, ioonidest) koosneva termodünaamilise süsteemi keemiline potentsiaal.
Uus!!: Akvaporiin ja Elektrokeemiline potentsiaal · Näe rohkem »
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Uus!!: Akvaporiin ja Fosforüülumine · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Akvaporiin ja Geen · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Akvaporiin ja Glütserool · Näe rohkem »
Integraalsed membraanivalgud
Integraalsed membraanivalgud ehk integraalsed valgud on membraanivalgud, mis ulatuvad osalt biomembraani sisse või läbistavad selle täielikud.
Uus!!: Akvaporiin ja Integraalsed membraanivalgud · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Akvaporiin ja Ioon · Näe rohkem »
Johns Hopkinsi Ülikool
Hopkins Hall ülikooli esimeses kampuses Baltimore'i kesklinnas (u 1885) Johns Hopkinsi ülikool (inglise Johns Hopkins University) on eraülikool Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi Baltimore'i linnas.
Uus!!: Akvaporiin ja Johns Hopkinsi Ülikool · Näe rohkem »
Juhtkude
Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.
Uus!!: Akvaporiin ja Juhtkude · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Akvaporiin ja Karbamiid · Näe rohkem »
Kilodalton
Kilodalton (lühend kDa) on aatommassi mõõtühik, mis võrdub 1000 daltoniga.
Uus!!: Akvaporiin ja Kilodalton · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Akvaporiin ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Akvaporiin ja Lahus · Näe rohkem »
Lipiidne kaksikkiht
Läbilõige lipiidsest kaksikkihist Kolm võimalikku struktuuri, mida fosfolipiidid lahuses moodustada võivad: liposoom ehk suletud kaksikkiht, mitsell ja lipiidne kaksikkiht Lipiidne kaksikkiht (eestikeelne varasem nimetus bilipiidne kiht) on õhuke rakumembraan, mille moodustavad kaks vastakuti paiknevat lipiidsete molekulide kihti polaarses keskkonnas, kui rasvhapejääkide hüdrofoobsed osad koonduvad keskmesse ja polaarsed osad jäävad kaksikkihi välispinnale.
Uus!!: Akvaporiin ja Lipiidne kaksikkiht · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Akvaporiin ja Monomeer · Näe rohkem »
Nobeli keemiaauhind
Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Akvaporiin ja Nobeli keemiaauhind · Näe rohkem »
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Uus!!: Akvaporiin ja Ongström · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Akvaporiin ja Organism · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Akvaporiin ja Osmoos · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Akvaporiin ja Põud · Näe rohkem »
Poor
Poor (ka urve) on mingil kehal või selle sees olev väike ava või õõs.
Uus!!: Akvaporiin ja Poor · Näe rohkem »
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Uus!!: Akvaporiin ja Proliin · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Akvaporiin ja Prooton · Näe rohkem »
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Uus!!: Akvaporiin ja Protoneerimine · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Akvaporiin ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Akvaporiin ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Akvaporiin ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Uus!!: Akvaporiin ja Seriin · Näe rohkem »
Superarvuti
IBM Roadrunner oli esimene superarvuti, mis suutis teha üle petafloppi ehk kvadriljoni arvutuse sekundis Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlusvõimsuse, eriti arvutuskiiruse poolest.
Uus!!: Akvaporiin ja Superarvuti · Näe rohkem »
Taimerakk
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Uus!!: Akvaporiin ja Taimerakk · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Akvaporiin ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Akvaporiin ja Vesi · Näe rohkem »