Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Aadel, Absolutism, Ahhemeniidide riik, Akvitaania hertsogkond, Al-Ándalus, Andorra, Anjou dünastia, Aragóni kuningate loend, Aragóni kuningriik, Aragoni keel, Barcelona, Barcelona krahvkond, Bonifatius VIII, Bourbonid, De facto, Felipe II, Felipe V, Fernando II (Aragón), Frankism, Habsburgid, Harta, Hispaania, Hispaania keel, Hispaania pärilussõda, Isabel I, Islam, Itaalia keel, Juana, Judaism, Karl V, Kastiilia kuningriik, Kastiilia riigipeade loend, Katalaani keel, Kataloonia, Katarid, Katoliku kirik, Keskaeg, Konföderatsioon, Korsika, Kreeka keel, Ladina keel, Mallorca, Malta, Malta keel, Martinus IV, Maurid, Mereõigus, Montpellier, Murcia, Murcia autonoomne piirkond, ..., Muslim, Napoli, Napoli kuningriik, Navarra kuningriik, Oksitaani keel, Oksitaania, Palma de Mallorca, Personaalunioon, Philippe III, Provence, Rekonkista, Romantism, Roussillon, Sadam, Sardiinia kuningriik, Sitsiilia, Sitsiilia keel, Sitsiilia kuningriik, Sitsiilia vesprid, Toulouse, Toulouse'i krahvkond, Trubaduur, Tsentraliseeritud riik, Valencia, Varauusaeg, Zaragoza. Laienda indeks (26 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Aragóni kroon ja Aadel · Näe rohkem »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Uus!!: Aragóni kroon ja Absolutism · Näe rohkem »
Ahhemeniidide riik
Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Iraani riik.
Uus!!: Aragóni kroon ja Ahhemeniidide riik · Näe rohkem »
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Aragóni kroon ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Al-Ándalus
Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.
Uus!!: Aragóni kroon ja Al-Ándalus · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Aragóni kroon ja Andorra · Näe rohkem »
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Uus!!: Aragóni kroon ja Anjou dünastia · Näe rohkem »
Aragóni kuningate loend
Aragoni vapp See on Aragóni valitsejate loend.
Uus!!: Aragóni kroon ja Aragóni kuningate loend · Näe rohkem »
Aragóni kuningriik
Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707.
Uus!!: Aragóni kroon ja Aragóni kuningriik · Näe rohkem »
Aragoni keel
Aragoni keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida räägib Püreneede orgudes Aragónis 10 000 – 30 000 inimest.
Uus!!: Aragóni kroon ja Aragoni keel · Näe rohkem »
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Uus!!: Aragóni kroon ja Barcelona · Näe rohkem »
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Uus!!: Aragóni kroon ja Barcelona krahvkond · Näe rohkem »
Bonifatius VIII
Bonifatius VIII, ka Bonifacius VIII (Benedetto Caetani või Benedetto Caetano; sündinud millalgi ajavahemikul 1230–1240, levinuima versiooni järgi 1235. aasta paiku – surnud 11. oktoobril 1303) oli aastatel 1294–1303 paavst.
Uus!!: Aragóni kroon ja Bonifatius VIII · Näe rohkem »
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Uus!!: Aragóni kroon ja Bourbonid · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Aragóni kroon ja De facto · Näe rohkem »
Felipe II
Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.
Uus!!: Aragóni kroon ja Felipe II · Näe rohkem »
Felipe V
Felipe V. Hyacinthe Rigaud' maal (1701). Versailles' loss. Felipe V (19. detsember 1683 – 9. juuli 1746) oli Hispaania kuningas 1700–1746.
Uus!!: Aragóni kroon ja Felipe V · Näe rohkem »
Fernando II (Aragón)
Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.
Uus!!: Aragóni kroon ja Fernando II (Aragón) · Näe rohkem »
Frankism
#suunaJacob Frank, vt ka https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/frankistlik/1.
Uus!!: Aragóni kroon ja Frankism · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Aragóni kroon ja Habsburgid · Näe rohkem »
Harta
Harta on riiklikult või muul viisil ametlikult välja antud dokument, milles on määratletud isikule või organisatsioonile antud õigused.
Uus!!: Aragóni kroon ja Harta · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Aragóni kroon ja Hispaania · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Aragóni kroon ja Hispaania keel · Näe rohkem »
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Uus!!: Aragóni kroon ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »
Isabel I
Isabel I (22. aprill 1451 Madrigal de las Altas Torres – 26. november 1504 Medina del Campo) oli Kastiilia kuninganna aastatel 1474–1504.
Uus!!: Aragóni kroon ja Isabel I · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Aragóni kroon ja Islam · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Aragóni kroon ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Juana
Juana Juana Nõdrameelne (6. november 1479 Toledo – 12. aprill 1555 Tordesillas) oli formaalselt Kastiilia kuninganna alates 1504 kuni surmani.
Uus!!: Aragóni kroon ja Juana · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Aragóni kroon ja Judaism · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Aragóni kroon ja Karl V · Näe rohkem »
Kastiilia kuningriik
Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Aragóni kroon ja Kastiilia kuningriik · Näe rohkem »
Kastiilia riigipeade loend
See loend loetleb Kastiilia kuningad alates kuningriigi moodustamisest 1035.
Uus!!: Aragóni kroon ja Kastiilia riigipeade loend · Näe rohkem »
Katalaani keel
Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.
Uus!!: Aragóni kroon ja Katalaani keel · Näe rohkem »
Kataloonia
Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Aragóni kroon ja Kataloonia · Näe rohkem »
Katarid
Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.
Uus!!: Aragóni kroon ja Katarid · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Aragóni kroon ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Aragóni kroon ja Keskaeg · Näe rohkem »
Konföderatsioon
Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.
Uus!!: Aragóni kroon ja Konföderatsioon · Näe rohkem »
Korsika
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.
Uus!!: Aragóni kroon ja Korsika · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Aragóni kroon ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aragóni kroon ja Ladina keel · Näe rohkem »
Mallorca
Mallorca on Hispaaniale kuuluv saar Vahemeres, suurim Baleaari saartest.
Uus!!: Aragóni kroon ja Mallorca · Näe rohkem »
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Uus!!: Aragóni kroon ja Malta · Näe rohkem »
Malta keel
Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel.
Uus!!: Aragóni kroon ja Malta keel · Näe rohkem »
Martinus IV
Martinus IV (Simon de Brion, ka Simon de Brie või Simon de Mainpincien; millalgi ajavahemikul 1210 kuni 1230 – 28. märts 1285) oli paavst 1281–1285.
Uus!!: Aragóni kroon ja Martinus IV · Näe rohkem »
Maurid
Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.
Uus!!: Aragóni kroon ja Maurid · Näe rohkem »
Mereõigus
Mereõigus on õigusnormide kogum, mis sätestab eelkõige kaubandusliku meresõiduga seostuvad õigussuhted.
Uus!!: Aragóni kroon ja Mereõigus · Näe rohkem »
Montpellier
Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.
Uus!!: Aragóni kroon ja Montpellier · Näe rohkem »
Murcia
Murcia on linn Hispaanias, Murcia autonoomse piirkonna pealinn.
Uus!!: Aragóni kroon ja Murcia · Näe rohkem »
Murcia autonoomne piirkond
Murcia on Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Aragóni kroon ja Murcia autonoomne piirkond · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Aragóni kroon ja Muslim · Näe rohkem »
Napoli
Napoli (.
Uus!!: Aragóni kroon ja Napoli · Näe rohkem »
Napoli kuningriik
Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.
Uus!!: Aragóni kroon ja Napoli kuningriik · Näe rohkem »
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Uus!!: Aragóni kroon ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »
Oksitaani keel
Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.
Uus!!: Aragóni kroon ja Oksitaani keel · Näe rohkem »
Oksitaania
Lipu versioon, mida kasutavad tihti oksitaani aktivistid Oksitaania keeltekaart Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda keelt mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.
Uus!!: Aragóni kroon ja Oksitaania · Näe rohkem »
Palma de Mallorca
Palma (ametlikult Palma de Mallorca) on linn Hispaanias Mallorca saarel, Baleaaride autonoomse piirkonna keskus.
Uus!!: Aragóni kroon ja Palma de Mallorca · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Aragóni kroon ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Philippe III
Kroonimine Philippe III Julge (30. aprill 1245 – 5. oktoober 1285) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1270–1285.
Uus!!: Aragóni kroon ja Philippe III · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Aragóni kroon ja Provence · Näe rohkem »
Rekonkista
"Rekonkista lahing" Cantigas de Santa Maria maal Rekonkista (hispaania reconquista 'tagasivallutus') oli Pürenee poolsaare kristlike põlisasukate võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) võõrvallutajate maalt väljatõrjumiseks 8.–15.
Uus!!: Aragóni kroon ja Rekonkista · Näe rohkem »
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Uus!!: Aragóni kroon ja Romantism · Näe rohkem »
Roussillon
Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.
Uus!!: Aragóni kroon ja Roussillon · Näe rohkem »
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Uus!!: Aragóni kroon ja Sadam · Näe rohkem »
Sardiinia kuningriik
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).
Uus!!: Aragóni kroon ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Aragóni kroon ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Sitsiilia keel
Sitsiilia keel (sitsiilia keeles sicilianu) on indoeuroopa keelte romaani harusse kuuluv keel, mis on laialt levinud Sitsiilias, sealhulgas väiksematel saartel ja Lõuna-Calabrias.
Uus!!: Aragóni kroon ja Sitsiilia keel · Näe rohkem »
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Uus!!: Aragóni kroon ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »
Sitsiilia vesprid
Sitsiilia vesper oli mäss Sitsiilia saarel, mis puhkes 1282.
Uus!!: Aragóni kroon ja Sitsiilia vesprid · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Aragóni kroon ja Toulouse · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Aragóni kroon ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas. BnF MS 854 fo 133v Trubaduur (oksitaani keeles trobador, prantsuse keeles troubadour) oli kõrgkeskaja (1100–1350) Lõuna-Prantsusmaal ja Provence'is tegutsenud luuletaja ja muusik, kes viljeles oksitaanikeelset lüürilist armastusluulet.
Uus!!: Aragóni kroon ja Trubaduur · Näe rohkem »
Tsentraliseeritud riik
Tsentraliseeritud riik on tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus.
Uus!!: Aragóni kroon ja Tsentraliseeritud riik · Näe rohkem »
Valencia
Valencia ehk València on linn Hispaania idaosas Vahemere rannikul, Valencia autonoomse piirkonna pealinn.
Uus!!: Aragóni kroon ja Valencia · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Aragóni kroon ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Zaragoza
Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Aragóni kroon ja Zaragoza · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aragoni Kroon, Aragoni kroon, Aragóni impeerium.
