Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Alzheimeri tõbi, Baeri seadused, Biogeneetiline reegel, Biokeemia, Bioloogia, Blastomeer, Blastula, Christian Heinrich Pander, Diabeet, Diferentseerumine, DNA, Elund, Elutsükkel, Embrüo, Embrüogenees, Embrüoloogia, Ernst Haeckel, Evolutsioonibioloogia, Fülogenees, Gameet, Gastrula, Gastrulatsioon, Geen, Geenmuundatud organism, Geneetika, GFP, Hans Spemann, Harilik äädikakärbes, Harilik müürlook, Immunoloogia, Insuliin, Kana, Karl Ernst von Baer, Koduhiir, Kromosoom, Kude, Lõigustumine, Lihaskude, Looteleht, Mais, Merisiilikud, Molekulaarbioloogia, Moone (bioloogia), Morfogenees, Munarakk, Mutatsioon, Neuron, Ontogenees, Organism, Organogenees, ..., Parkinsoni tõbi, Rakubioloogia, Rakutuum, Regeneratsioon, Roomajad, Siirdamine, Tartu Ülikool, Tüvirakk, Tsütoplasma, Varbuss, Vähk (haigus), Verelible, Viirused, Viljastumine. Laienda indeks (14 rohkem) »
Alzheimeri tõbi
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906.
Uus!!: Arengubioloogia ja Alzheimeri tõbi · Näe rohkem »
Baeri seadused
Baeri seadused ehk Baeri reeglid on organismide arengu üldised seaduspärad, mis sõnastati baltisaksa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri poolt aastal 1828.
Uus!!: Arengubioloogia ja Baeri seadused · Näe rohkem »
Biogeneetiline reegel
Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe.
Uus!!: Arengubioloogia ja Biogeneetiline reegel · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Arengubioloogia ja Biokeemia · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Arengubioloogia ja Bioloogia · Näe rohkem »
Blastomeer
Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.
Uus!!: Arengubioloogia ja Blastomeer · Näe rohkem »
Blastula
Blastulatsioon. Legend: 1 – moorula; 2 – blastula Blastula on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar; lootelise arengu üks staadiumeid.
Uus!!: Arengubioloogia ja Blastula · Näe rohkem »
Christian Heinrich Pander
Christian Heinrich Pander Christian Heinrich Pander (23. juuli (vkj 12. juuli) 1794 Riia – 22. september (vkj 10. september) 1865 Peterburi) oli baltisaksa zooloog, embrüoloog ja paleontoloog.
Uus!!: Arengubioloogia ja Christian Heinrich Pander · Näe rohkem »
Diabeet
Diabeet ehk suhkrutõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega.
Uus!!: Arengubioloogia ja Diabeet · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Arengubioloogia ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Arengubioloogia ja DNA · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Arengubioloogia ja Elund · Näe rohkem »
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Uus!!: Arengubioloogia ja Elutsükkel · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Arengubioloogia ja Embrüo · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Arengubioloogia ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Uus!!: Arengubioloogia ja Embrüoloogia · Näe rohkem »
Ernst Haeckel
Ernst Haeckel (1906) Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (16. veebruar 1834 Potsdam – 9. august 1919 Jena) oli saksa bioloog, filosoof, kunstnik ja arstiteadlane.
Uus!!: Arengubioloogia ja Ernst Haeckel · Näe rohkem »
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Uus!!: Arengubioloogia ja Evolutsioonibioloogia · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Arengubioloogia ja Fülogenees · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Arengubioloogia ja Gameet · Näe rohkem »
Gastrula
Gastrula (tuntud ka kui karikloode) on gastrulatsiooni tulemusel tekkinud mitmekihiline eukarüootne rakustruktuur.
Uus!!: Arengubioloogia ja Gastrula · Näe rohkem »
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Uus!!: Arengubioloogia ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Arengubioloogia ja Geen · Näe rohkem »
Geenmuundatud organism
legend pattern orange:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.
Uus!!: Arengubioloogia ja Geenmuundatud organism · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Arengubioloogia ja Geneetika · Näe rohkem »
GFP
GFP võib tähendada järgmist.
Uus!!: Arengubioloogia ja GFP · Näe rohkem »
Hans Spemann
Hans Spemann (27. juuni 1869 Stuttgart, Württembergi kuningriik – 9. september 1941 Freiburg, Saksa Riik) oli saksa embrüoloog.
Uus!!: Arengubioloogia ja Hans Spemann · Näe rohkem »
Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi.
Uus!!: Arengubioloogia ja Harilik äädikakärbes · Näe rohkem »
Harilik müürlook
Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on ristõieliste sugukonda müürlooga perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Uus!!: Arengubioloogia ja Harilik müürlook · Näe rohkem »
Immunoloogia
Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).
Uus!!: Arengubioloogia ja Immunoloogia · Näe rohkem »
Insuliin
Insuliini heksameer Insuliin on peptiidhormoon, mida toodetakse enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkudes.
Uus!!: Arengubioloogia ja Insuliin · Näe rohkem »
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Uus!!: Arengubioloogia ja Kana · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Arengubioloogia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Uus!!: Arengubioloogia ja Koduhiir · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Arengubioloogia ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Arengubioloogia ja Kude · Näe rohkem »
Lõigustumine
Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta.
Uus!!: Arengubioloogia ja Lõigustumine · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Arengubioloogia ja Lihaskude · Näe rohkem »
Looteleht
Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.
Uus!!: Arengubioloogia ja Looteleht · Näe rohkem »
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Uus!!: Arengubioloogia ja Mais · Näe rohkem »
Merisiilikud
Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.
Uus!!: Arengubioloogia ja Merisiilikud · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Arengubioloogia ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Moone (bioloogia)
Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Uus!!: Arengubioloogia ja Moone (bioloogia) · Näe rohkem »
Morfogenees
Morfogenees on ontogeneesis toimuv organismi ja selle osade kuju (vormi) muutumise protsess.
Uus!!: Arengubioloogia ja Morfogenees · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Arengubioloogia ja Munarakk · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Arengubioloogia ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Arengubioloogia ja Neuron · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Arengubioloogia ja Ontogenees · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Arengubioloogia ja Organism · Näe rohkem »
Organogenees
Organogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.
Uus!!: Arengubioloogia ja Organogenees · Näe rohkem »
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Uus!!: Arengubioloogia ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »
Rakubioloogia
Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Uus!!: Arengubioloogia ja Rakubioloogia · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Arengubioloogia ja Rakutuum · Näe rohkem »
Regeneratsioon
Regeneratsioon ehk taasteke on organismi osade (nt elundite ja kudede) taastumine või uuenemine.
Uus!!: Arengubioloogia ja Regeneratsioon · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Arengubioloogia ja Roomajad · Näe rohkem »
Siirdamine
Siirdamine ehk siirdistutamine ehk transplantatsioon on meditsiinis kui ka mitmes teadusharus, harilikult loomadel kasutatav invasiivne meetod, mille eesmärgiks on sama või eri liigi isendi elusa koe või elundi (siiriku) ümberistutamine algsest paiknemiskohast teise kohta või ühelt isendilt teisele.
Uus!!: Arengubioloogia ja Siirdamine · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Arengubioloogia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Arengubioloogia ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Arengubioloogia ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Varbuss
Liikuv varbuss Varbuss (ka sireuss; Caenorhabditis elegans; lühend C. elegans) on mullas elav nematood ehk ümaruss, kes on laialdaselt kasutusel mudelorganismina.
Uus!!: Arengubioloogia ja Varbuss · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Arengubioloogia ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Arengubioloogia ja Verelible · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Arengubioloogia ja Viirused · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Arengubioloogia ja Viljastumine · Näe rohkem »
