Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Arengubioloogia

Index Arengubioloogia

Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.

60 suhted: Alzheimeri tõbi, Baeri seadused, Biogeneetiline reegel, Biokeemia, Bioloogia, Blastomeer, Blastula, Christian Heinrich Pander, Diabeet, Diferentseerumine, DNA, Elund, Elutsükkel, Embrüo, Embrüogenees, Embrüoloogia, Ernst Haeckel, Evolutsioonibioloogia, Fülogenees, Gameet, Gastrulatsioon, Geen, Geenmuundatud organism, Geneetika, Harilik äädikakärbes, Harilik müürlook, Immunoloogia, Insuliin, Kana, Karl Ernst von Baer, Koduhiir, Kromosoom, Kude, Lõigustumine, Lihaskude, Looteleht, Mais, Merisiilikud, Molekulaarbioloogia, Moone (bioloogia), Morfogenees, Munarakk, Mutatsioon, Neuron, Ontogenees, Organism, Parkinsoni tõbi, Rakubioloogia, Rakutuum, Regeneratsioon, ..., Roomajad, Siirdamine, Tartu Ülikool, Tüvirakud, Tsütoplasma, Varbuss, Vähk (haigus), Verelible, Viirused, Viljastumine. Laienda indeks (10 rohkem) »

Alzheimeri tõbi

Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906.

Uus!!: Arengubioloogia ja Alzheimeri tõbi · Näe rohkem »

Baeri seadused

Baeri seadused ehk Baeri reeglid on organismide arengu üldised seaduspärad, mis sõnastati baltisaksa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri poolt aastal 1828.

Uus!!: Arengubioloogia ja Baeri seadused · Näe rohkem »

Biogeneetiline reegel

Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe.

Uus!!: Arengubioloogia ja Biogeneetiline reegel · Näe rohkem »

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Uus!!: Arengubioloogia ja Biokeemia · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seonduvat, piltidel kolibakter, sõnajalgtaim, gasell, koljatmardikas Koduveis Nisu Ümarmürkel Adru ''Fucus serratus'' Bakter ''Gemmatimonas aurantiaca'' arhe Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu.

Uus!!: Arengubioloogia ja Bioloogia · Näe rohkem »

Blastomeer

Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.

Uus!!: Arengubioloogia ja Blastomeer · Näe rohkem »

Blastula

Blastulatsioon. Legend: 1 – moorula; 2 – blastula Blastula on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar; lootelise arengu üks staadiumeid.

Uus!!: Arengubioloogia ja Blastula · Näe rohkem »

Christian Heinrich Pander

Christian Heinrich Pander Christian Heinrich Pander (23. juuli (vkj 12. juuli) 1794 Riia – 22. september (vkj 10. september) 1865 Peterburi) oli baltisaksa zooloog, embrüoloog ja paleontoloog.

Uus!!: Arengubioloogia ja Christian Heinrich Pander · Näe rohkem »

Diabeet

Diabeet on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega.

Uus!!: Arengubioloogia ja Diabeet · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks. Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Arengubioloogia ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Arengubioloogia ja DNA · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Arengubioloogia ja Elund · Näe rohkem »

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Uus!!: Arengubioloogia ja Elutsükkel · Näe rohkem »

Embrüo

6-nädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Arengubioloogia ja Embrüo · Näe rohkem »

Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

Uus!!: Arengubioloogia ja Embrüogenees · Näe rohkem »

Embrüoloogia

Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).

Uus!!: Arengubioloogia ja Embrüoloogia · Näe rohkem »

Ernst Haeckel

Ernst Haeckel (1906) Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (16. veebruar 1834 Potsdam – 9. august 1919 Jena) oli saksa bioloog, filosoof, kunstnik ja arstiteadlane.

Uus!!: Arengubioloogia ja Ernst Haeckel · Näe rohkem »

Evolutsioonibioloogia

Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.

Uus!!: Arengubioloogia ja Evolutsioonibioloogia · Näe rohkem »

Fülogenees

parafüleetiline rühm (sinine). Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.

Uus!!: Arengubioloogia ja Fülogenees · Näe rohkem »

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Uus!!: Arengubioloogia ja Gameet · Näe rohkem »

Gastrulatsioon

Gastrulatsioon ehk lootelehtede moodustumine on protsess embrüonaalses arengus, mille tagajärjel moodustub karikloode ehk gastrula.

Uus!!: Arengubioloogia ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Arengubioloogia ja Geen · Näe rohkem »

Geenmuundatud organism

legend pattern orange:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.

Uus!!: Arengubioloogia ja Geenmuundatud organism · Näe rohkem »

Geneetika

Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone ning nende materiaalseid aluseid, päriliku varieerumise mehhanisme, seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust ning nende mõju rakkudele, organismidele, perekondadele ja populatsioonidele.

Uus!!: Arengubioloogia ja Geneetika · Näe rohkem »

Harilik äädikakärbes

Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi.

Uus!!: Arengubioloogia ja Harilik äädikakärbes · Näe rohkem »

Harilik müürlook

Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on ristõieliste sugukonda müürlooga perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Uus!!: Arengubioloogia ja Harilik müürlook · Näe rohkem »

Immunoloogia

Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siirdatud elunditele).

Uus!!: Arengubioloogia ja Immunoloogia · Näe rohkem »

Insuliin

Insuliini heksameer. Insuliin on enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkude toodetud valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vere glükoosisisaldust.

Uus!!: Arengubioloogia ja Insuliin · Näe rohkem »

Kana

Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.

Uus!!: Arengubioloogia ja Kana · Näe rohkem »

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Uus!!: Arengubioloogia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »

Koduhiir

Koduhiir Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus), rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.

Uus!!: Arengubioloogia ja Koduhiir · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Arengubioloogia ja Kromosoom · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Arengubioloogia ja Kude · Näe rohkem »

Lõigustumine

Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta.

Uus!!: Arengubioloogia ja Lõigustumine · Näe rohkem »

Lihaskude

Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.

Uus!!: Arengubioloogia ja Lihaskude · Näe rohkem »

Looteleht

Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.

Uus!!: Arengubioloogia ja Looteleht · Näe rohkem »

Mais

Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Uus!!: Arengubioloogia ja Mais · Näe rohkem »

Merisiilikud

Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.

Uus!!: Arengubioloogia ja Merisiilikud · Näe rohkem »

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.

Uus!!: Arengubioloogia ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »

Moone (bioloogia)

Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.

Uus!!: Arengubioloogia ja Moone (bioloogia) · Näe rohkem »

Morfogenees

Morfogenees on ontogeneesis toimuv organismi ja selle osade kuju (vormi) muutumise protsess.

Uus!!: Arengubioloogia ja Morfogenees · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk.

Uus!!: Arengubioloogia ja Munarakk · Näe rohkem »

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Uus!!: Arengubioloogia ja Mutatsioon · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Arengubioloogia ja Neuron · Näe rohkem »

Ontogenees

Inimese embrüogenees. Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.

Uus!!: Arengubioloogia ja Ontogenees · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Arengubioloogia ja Organism · Näe rohkem »

Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi (ladina morbus Parkinson, lüh: PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.

Uus!!: Arengubioloogia ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »

Rakubioloogia

Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.

Uus!!: Arengubioloogia ja Rakubioloogia · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Arengubioloogia ja Rakutuum · Näe rohkem »

Regeneratsioon

Regeneratsioon ehk taasteke on organismi osade (nt elundite ja kudede) taastumine või uuenemine.

Uus!!: Arengubioloogia ja Regeneratsioon · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Arengubioloogia ja Roomajad · Näe rohkem »

Siirdamine

Siirdamine ehk siirdistutamine ehk transplantatsioon on mitmes teadusharus (nt siirdemeditsiin) harilikult loomadel kasutatav invasiivne meetod, mille eesmärgiks on sama või eri liigi isendi elusa koe või elundi (siiriku) ümberistutamine lõikusel ühelt isendilt teisele.

Uus!!: Arengubioloogia ja Siirdamine · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Arengubioloogia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tüvirakud

Tüvirakud (ladina keeles cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.

Uus!!: Arengubioloogia ja Tüvirakud · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Arengubioloogia ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Varbuss

Liikuv varbuss. Varbuss (ka sireuss; Caenorhabditis elegans; lühend C. elegans) on mullas elav nematood ehk ümaruss, mille muudab tähelepanuväärseks tema laialdane kasutamine mudelorganismina.

Uus!!: Arengubioloogia ja Varbuss · Näe rohkem »

Vähk (haigus)

≥ 305 Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Uus!!: Arengubioloogia ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Uus!!: Arengubioloogia ja Verelible · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Arengubioloogia ja Viirused · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Arengubioloogia ja Viljastumine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Arengubioloog.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »