Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Aegkond, Ammoniaak, Atmosfäär, Aurustumine, Õhk, Eelkambrium, Eoarhaikum, Eoon (geoloogia), Fennoskandia kilp, Fotosüntees, Geokronoloogiline skaala, Gneiss, Hapnik, Hüdrosfäär, Heelium, Intrusioon, Kanada, Keemine, Kivim, Kivistis, Kvartsiit, Laht, Lääne-Austraalia, Lämmastik, Maa, Maakoor, Maavara, Makroevolutsioon, Marmor, Mägi, Meduus, Meri, Mesoarhaikum, Metaan, Moondekivim, Murrang, Neoarhaikum, Ookean, Osoonikiht, Paleoarhaikum, Paljandumine, Paljunemine, Päike, Päikesetuul, Põhja-Ameerika, Proterosoikum, Rakk, Rauamaak, Reljeef, Sademed, ..., Süsihappegaas, Süvakivim, Setend, Settekivim, Skelett, Tsüanobakterid, Ultraviolettkiirgus, Veekogu, Vesi, Vesinik, Vetikad, Vihm, Vulkanism. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aegkond
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna.
Uus!!: Arhaikum ja Aegkond · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Arhaikum ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Arhaikum ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Uus!!: Arhaikum ja Aurustumine · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Arhaikum ja Õhk · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Arhaikum ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eoarhaikum
Eoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Arhaikum ja Eoarhaikum · Näe rohkem »
Eoon (geoloogia)
Eoon (inglise eon) on geoloogilise ajaarvamise suurim ühik.
Uus!!: Arhaikum ja Eoon (geoloogia) · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Arhaikum ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Arhaikum ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Arhaikum ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Arhaikum ja Gneiss · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Arhaikum ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Arhaikum ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Arhaikum ja Heelium · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Arhaikum ja Intrusioon · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Arhaikum ja Kanada · Näe rohkem »
Keemine
Vee aururõhu sõltuvus temperatuurist (760 torri.
Uus!!: Arhaikum ja Keemine · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Arhaikum ja Kivim · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Arhaikum ja Kivistis · Näe rohkem »
Kvartsiit
Siim. Siim Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Uus!!: Arhaikum ja Kvartsiit · Näe rohkem »
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Uus!!: Arhaikum ja Laht · Näe rohkem »
Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia (inglise keeles Western Australia, lühend WA) on Austraalia suurim osariik pindala järgi.
Uus!!: Arhaikum ja Lääne-Austraalia · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Arhaikum ja Lämmastik · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Arhaikum ja Maa · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Arhaikum ja Maakoor · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Arhaikum ja Maavara · Näe rohkem »
Makroevolutsioon
Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke ja areng.
Uus!!: Arhaikum ja Makroevolutsioon · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Arhaikum ja Marmor · Näe rohkem »
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Arhaikum ja Mägi · Näe rohkem »
Meduus
Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.
Uus!!: Arhaikum ja Meduus · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Arhaikum ja Meri · Näe rohkem »
Mesoarhaikum
Mesoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond) arhaikumis ehk ürgeoonis.
Uus!!: Arhaikum ja Mesoarhaikum · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Arhaikum ja Metaan · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Arhaikum ja Moondekivim · Näe rohkem »
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Uus!!: Arhaikum ja Murrang · Näe rohkem »
Neoarhaikum
Neoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Arhaikum ja Neoarhaikum · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Arhaikum ja Ookean · Näe rohkem »
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Uus!!: Arhaikum ja Osoonikiht · Näe rohkem »
Paleoarhaikum
Paleoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Arhaikum ja Paleoarhaikum · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Arhaikum ja Paljandumine · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Arhaikum ja Paljunemine · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Arhaikum ja Päike · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Arhaikum ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Arhaikum ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Arhaikum ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Arhaikum ja Rakk · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Arhaikum ja Rauamaak · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Arhaikum ja Reljeef · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Arhaikum ja Sademed · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Arhaikum ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Arhaikum ja Süvakivim · Näe rohkem »
Setend
Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.
Uus!!: Arhaikum ja Setend · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Arhaikum ja Settekivim · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Arhaikum ja Skelett · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Arhaikum ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Arhaikum ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Arhaikum ja Veekogu · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Arhaikum ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Arhaikum ja Vesinik · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Arhaikum ja Vetikad · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Arhaikum ja Vihm · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Arhaikum ja Vulkanism · Näe rohkem »
