Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Aardeleid, Aare, Abaševo kultuur, Abbeville'i kultuur, Absoluutne vanus, Acheuli kultuur, Allveearheoloogia, Arheoloogia, Arheoloogiamälestis, Arheoloogilised väljakaevamised, Artefakt, Asulakoht, Clovise kultuur, Dolmen, Dorseti kultuur, Egeuse kultuur, Ehitusarheoloogia, Eksperimentaalarheoloogia, Esiaeg, Hamburgi kultuur, Kalme, Kammkeraamika kultuur, Kangurkalme, Kõõvits, Kellpeekrite kultuur, Kindlustatud asula, Kivikalme, Kivikirstkalme, Kivikirves, Kivivarekalme, Kultuurikiht, Kunda kultuur, Kurgaan, Laevkalme, Laevmatus, Marksistlik arheoloogia, Menhir, Muistis, Narva kultuur, Nöörkeraamika, Nöörkeraamika kultuur, Olduvai kultuur, Pihukirves, Postprotsessuaalne arheoloogia, Protsessuaalne arheoloogia, Rabalaibad, Rauasulatus, Tuluskivi, Tutulus.
Aardeleid
Aardeleid on peitleid, mis sisaldab väärismetallidest ehteid või münte või hõbeda- või kullakange või muid väärismetallidest esemeid või vääriskive või muid sarnaseid väärtuslikke esemeid.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Aardeleid · Näe rohkem »
Aare
Aare on väärisasjade kogum, mille tarbimine või müümine on pikaks ajaks edasi lükatud.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Aare · Näe rohkem »
Abaševo kultuur
Volga jõe vesikond Abaševo kultuur oli arheoloogiline kultuur 2. aastatuhande keskpaigas eKr.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Abaševo kultuur · Näe rohkem »
Abbeville'i kultuur
Abbeville'i kultuuri pihukirves Abbeville'i kultuur ehk Abbeville'i ajastu on vanema paleoliitikumi arheoloogiline kultuur Euroopas umbes 600 000...400 000 aastat tagasi.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Abbeville'i kultuur · Näe rohkem »
Absoluutne vanus
Absoluutne vanus on ajaühikutes väljendatav kivistise, kivimi, mineraali, arheoloogilise leiu vms vanus.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Absoluutne vanus · Näe rohkem »
Acheuli kultuur
Acheuli kultuur oli paleoliitiline kultuur, mis järgnes Abbeville'i kultuurile.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Acheuli kultuur · Näe rohkem »
Allveearheoloogia
Kaubalaeva "E. Russ" vrakk leiti 2012. aastal miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus ning arvati 2014. aasta alguses kultuurimälestiseks Littegrundi vrakk on arvatud arheoloogiamälestiseks Allveearheoloogia on arheoloogia haru, mis tegeleb veealuste muististe uurimisega.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Allveearheoloogia · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arheoloogiamälestis
Arheoloogiamälestis on riigi kaitse all olev muistis, üks kultuurimälestise liike.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Arheoloogiamälestis · Näe rohkem »
Arheoloogilised väljakaevamised
Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »
Artefakt
Artefakt ehk tehis on inimeste tehtud või ümber kujundatud ese.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Artefakt · Näe rohkem »
Asulakoht
Lehmja asulakoha ehitiste kontuuride rekonstruktsioon Asulakoht on arheoloogiatermin, mis tähistab tänapäeval teadaolevat muistset asula- (ka muinasasula), elu- või peatuspaika, kus leidub muinasehitiste jälgi, tuleasemeid, esemeid jms.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Asulakoht · Näe rohkem »
Clovise kultuur
Clovise kultuur on eelajalooline paleoameerika kultuur, mis on nime Clovise linna järgi New Mexico osariigis, kust lähedalt kaevati 1930.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Clovise kultuur · Näe rohkem »
Dolmen
Dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is Dolmen (bretooni toal men, 'kivilaud') on kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Dolmen · Näe rohkem »
Dorseti kultuur
Dorseti kultuur oli viimane paleoeskimote kultuuridest.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Dorseti kultuur · Näe rohkem »
Egeuse kultuur
Egeuse kultuur või Egeuse tsivilisatsioon on koondnimetus, mille alla kuulub tegelikult kolm pronksiaegset Kreeka tsivilisatsiooni Egeuse mere ümbruses: Kreetal, Küklaadidel ja Kreeka maismaal.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Egeuse kultuur · Näe rohkem »
Ehitusarheoloogia
Ehitusarheoloogia (inglise keeles buildings archaeology) on arheoloogia haru, mis uurib nii maa alt leitavaid kui ka maa peal säilinud ehitisi ja nende kujunemist.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Ehitusarheoloogia · Näe rohkem »
Eksperimentaalarheoloogia
Saksa eksperimentaalarheoloogid viimas läbi katset paelkeraamika kultuurile omaste rekonstrueeritud tahumiskirvestega, et võrrelda katse käigus tahumiskirve terale tekkinud kulumisjälgi kulumisjälgedega analoogsetel arheoloogilistel leidudel Eksperimentaalarheoloogia on arheoloogia valdkond, mis otsib katseid tehes analooge arheoloogiliste esemete ja protsesside tõlgendamiseks.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Eksperimentaalarheoloogia · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Esiaeg · Näe rohkem »
Hamburgi kultuur
Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hamburgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »
Kalme
Kalme on kividest, pinnasest või muust taolisest materjalist tehtud maapealne, vahel ka maa sisse ulatuv muistne rajatis (haud), kuhu on maetud surnud.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kalme · Näe rohkem »
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Kangurkalme
Kangurkalme on kivikalme tüüp, kus kivid on laotud kompaktse, selgepiirilise ja maapinnalt kõrgemale ulatuva kivivarena, mille läbimõõt jääb üldjuhul 10–20 m piiridesse.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kangurkalme · Näe rohkem »
Kõõvits
Kõõvits on muistne tulekivist, kvartsist või mõnest muust kivimist tehtud tööriist, millega töödeldi loomanahkasid või puitu.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kõõvits · Näe rohkem »
Kellpeekrite kultuur
Kellpeekrite kultuuri kõige laiem leviala ("Encyclopedia of Indo-European Culture", 1997) Kultuurile nime andnud kellpeekrite varased näited Edela-Saksamaalt (Stadtmuseum Bruchsal). Kellpeekrite kultuur oli Euroopas varasel pronksiajal levinud arheoloogiline kultuur, mis on saanud nimetuse ümberpööratud kirikukella kujuliste peekrite järgi.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kellpeekrite kultuur · Näe rohkem »
Kindlustatud asula
Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kivikalme · Näe rohkem »
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »
Kivikirves
Kivikirves Kivikirves on kirvetaoline kivist tööriist.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kivikirves · Näe rohkem »
Kivivarekalme
Kivivarekalme on kivikalme tüüp, kus kivid on asetatud selge konstruktsioonita laialivalguva madala varena.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kivivarekalme · Näe rohkem »
Kultuurikiht
Kultuurikiht (ka: kultuurkiht, arheoloogiline kultuur(i)kiht) on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekiht.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kultuurikiht · Näe rohkem »
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kunda kultuur · Näe rohkem »
Kurgaan
Joonis kurgaanist Tsarski kurgaan neljandast sajandist enne Kristust. See on üks paremini säilinud kurgaane. Kertš, Krimm, Ukraina. Kurgaan (vene курган) on peamiselt sküütide ja lõunaslaavi rahvaste kalmetüüp, matuseküngas.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Kurgaan · Näe rohkem »
Laevkalme
Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Laevkalme · Näe rohkem »
Laevmatus
Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Laevmatus · Näe rohkem »
Marksistlik arheoloogia
Marksistlik arheoloogia on arheoloogiline teooria, mis põhineb marksistlikul ideoloogial, kasutades seda lähenemist inimühiskondade mineviku ja arengu uurimiseks.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Marksistlik arheoloogia · Näe rohkem »
Menhir
Rudston Monolith, Suurbritannia kõrgeim menhir Menhir on esiajast pärinev inimese püstitatud sambataoline tahumata või vähe tahutud kivirahn.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Menhir · Näe rohkem »
Muistis
Muistis (ka muinasjäänus) on inimese loodud või tema osavõtul kujunenud aineline objekt, mis on pärit kaugemast minevikust ja mida uurib arheoloogia.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Muistis · Näe rohkem »
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Narva kultuur · Näe rohkem »
Nöörkeraamika
Nöörkeraamika ja venekirved Nöörkeraamika on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Nöörkeraamika · Näe rohkem »
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Olduvai kultuur
Olduvai kultuur ehk Olduvai ajastu (ka Oldowan, Oldowani ajastu, Oldowani kultuur) on paleoliitikumi esimene periood.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Olduvai kultuur · Näe rohkem »
Pihukirves
Pihukirves käes Hispaaniast leitud pihukirve joonis Pihukirves on kivist käsitööriist, mida valmistasid ja kasutasid Acheuli kultuuri inimesed.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Pihukirves · Näe rohkem »
Postprotsessuaalne arheoloogia
Postprotsessuaalne arheoloogia on arheoloogia suund, mis loodi protsessuaalse arheoloogia kriitikana ja arendati edasi tõlgendava(te)ks arheoloogia(te)ks.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Postprotsessuaalne arheoloogia · Näe rohkem »
Protsessuaalne arheoloogia
Protsessuaalne arheoloogia (ka uusarheoloogia) on arheoloogia suund, mis uurib kultuuriprotsesse, tuginedes positivistlikule metodoloogiale ja süsteemiteooriale.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Protsessuaalne arheoloogia · Näe rohkem »
Rabalaibad
Rabalaibad või soolaibad on soos või rabas väga pikka aega (sadu või tuhandeid aastaid) säilinud surnukehad.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Rabalaibad · Näe rohkem »
Rauasulatus
Rauasulatus ehk rauasulatamine on algeline rauatootmisviis, mille puhul rauamaagist saab kõrgel temperatuuril (1200–1400 °C) põletades rauana kasutatavat käsnrauda.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Rauasulatus · Näe rohkem »
Tuluskivi
Tuluskivi oli vanemal ja keskmisel rauaajal peamiselt Läänemere ümbruses (Skandinaavias, Soomes, Baltimaades) kasutusel olnud enamasti kvartsiidist või ka peeneteralisest liivakivist tulesüütamisvahend.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Tuluskivi · Näe rohkem »
Tutulus
Tutulus on nööbi- või nupukujuline pronksist ehteketas, mille keskosa kerkib esile kooniliselt või nõelakujuliselt.
Uus!!: Arheoloogia mõisteid ja Tutulus · Näe rohkem »
