Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Afrikaat, Ameerika Ühendriigid, Armeenia, Armeenia kiri, Armeenia mägismaa, Armeeniakeelne Vikipeedia, Armeenlased, Beirut, Diasporaa, Eesti keel, Gruusia, Häälekurrud, Henn Saari, Indoeuroopa keeled, Iraan, Itaalia, Kaashäälik, Kaukaasia, Küpros, Keel (anatoomia), Kreeka tähestik, Lähis-Ida, Liibanon, Liturgia, Mart Remmel, Mägi-Karabahh, Mesrop Maštotsh, Omaladina, Palatalisatsioon, Prantsusmaa, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, Rõhk (keeleteadus), Riigikeel, Süüria, Silp, Sulghäälik, Türgi, Tiiu Erelt, Väike-Aasia, Vene keel, Veneetsia, Venemaa, 11. sajand, 12. sajand, 16. sajand, 17. sajand, 5. sajand.
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Armeenia keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Armeenia keel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Armeenia keel ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia kiri
14. sajandi tekst bolorgiris Vanaarmeenia käsikiri 5. või 6. sajandist Varakeskaegne käsikiri Käsikiri 1193. aastast. Waltersi Kunstimuuseum 17. sajandi käsikiri. Getty muuseum Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405–406 Mesrop Maštotsh.
Uus!!: Armeenia keel ja Armeenia kiri · Näe rohkem »
Armeenia mägismaa
Armeenia mägismaa satelliidipilt Akhuriani jõgi Armeenia mägismaal Vaade Araratile Armeenia mägismaa (armeenia keeles Հայկական լեռնաշխարհ) on ulatuslik mägismaa Armeenias ja Türgis.
Uus!!: Armeenia keel ja Armeenia mägismaa · Näe rohkem »
Armeeniakeelne Vikipeedia
Armeeniakeelse Vikipeedia logo Armeeniakeelne Vikipeedia on vaba sisuga veebipõhise entsüklopeedia Vikipeedia armeeniakeelne versioon.
Uus!!: Armeenia keel ja Armeeniakeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Armeenia keel ja Armeenlased · Näe rohkem »
Beirut
Beirut on Liibanoni pealinn.
Uus!!: Armeenia keel ja Beirut · Näe rohkem »
Diasporaa
Diasporaa (vanakreeka sõnast διασπορά diaspora 'laialipuistamine') ehk hajala on mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemusrahvus, kes on sinna oma kodumaalt sattunud vabatahtlikult või muudel põhjustel, näiteks kodumaa vallutamisel võõra võimu poolt, riigipiiride muutumisel jne.
Uus!!: Armeenia keel ja Diasporaa · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Armeenia keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Armeenia keel ja Gruusia · Näe rohkem »
Häälekurrud
Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.
Uus!!: Armeenia keel ja Häälekurrud · Näe rohkem »
Henn Saari
Henn Saari (aastani 1935 Henn Speek; 15. veebruar 1924 Narva – 8. september 1999) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Armeenia keel ja Henn Saari · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Armeenia keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Armeenia keel ja Iraan · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Armeenia keel ja Itaalia · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Armeenia keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Armeenia keel ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Uus!!: Armeenia keel ja Küpros · Näe rohkem »
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Uus!!: Armeenia keel ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »
Kreeka tähestik
Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.
Uus!!: Armeenia keel ja Kreeka tähestik · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Armeenia keel ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Liibanon
Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Armeenia keel ja Liibanon · Näe rohkem »
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Uus!!: Armeenia keel ja Liturgia · Näe rohkem »
Mart Remmel
Mart Remmel (31. oktoober 1944 Tallinn – 12. aprill 2000 Tallinn) oli Eesti keeleteadlane.
Uus!!: Armeenia keel ja Mart Remmel · Näe rohkem »
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Uus!!: Armeenia keel ja Mägi-Karabahh · Näe rohkem »
Mesrop Maštotsh
Francesco Maggiotto. ''Mesrop Maštotsh''. 18. sajand Stephanos Nersisjan. ''Mesrop Maštotsh. Unenägu, milles ingel näitab talle armeenia tähti''. Kõigi armeenlaste katoolikose residents Mesrop Maštotsh (armeenia Մեսրոպ Մաշտոց; 361 või 362 Hatshekatsh Vani järve lähedal, Taron, Suur-Armeenia – 17. veebruar 440 Vagharšapat) oli armeenia vaimulik ja kultuuritegelane, kes töötas aastatel 405–406 välja armeenia kirja.
Uus!!: Armeenia keel ja Mesrop Maštotsh · Näe rohkem »
Omaladina
Omaladina (inglise national romanization) on ladina kirjast erinevat kirja kasutavale keelele seda keelt kasutavas riigis või kogukonnas kehtestatud latinisatsioonireeglid (transliteratsioon ladina kirja), mis võib, aga ei pruugi olla rahvusvaheliselt heaks kiidetud.
Uus!!: Armeenia keel ja Omaladina · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Armeenia keel ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Armeenia keel ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
See artikkel on standardiorganisatsioonist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge iso. ---- Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ehk ISO on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kõikide valdkondade standardimisega, v.a elektrotehnika ja telekommunikatsioon.
Uus!!: Armeenia keel ja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Armeenia keel ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Armeenia keel ja Riigikeel · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Armeenia keel ja Süüria · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Armeenia keel ja Silp · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Armeenia keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Armeenia keel ja Türgi · Näe rohkem »
Tiiu Erelt
Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Armeenia keel ja Tiiu Erelt · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Armeenia keel ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Armeenia keel ja Vene keel · Näe rohkem »
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Uus!!: Armeenia keel ja Veneetsia · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Armeenia keel ja Venemaa · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Armeenia keel ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Armeenia keel ja 12. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Armeenia keel ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Armeenia keel ja 17. sajand · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Armeenia keel ja 5. sajand · Näe rohkem »
