Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Ararat, Armeenia, Armeenia hümn, Armeenia lipp, Armeenia Vabariik (1918–1920), Kotkad, Lõvi, Noa, Vapp, 1918, 1921, 1992.
Ararat
Ararat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil.
Uus!!: Armeenia vapp ja Ararat · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Armeenia vapp ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia hümn
Armeenia Vabariigi hümn on "Mer hajrenikh" (armeenia keeles Մեր Հայրենիք; "Meie isamaa").
Uus!!: Armeenia vapp ja Armeenia hümn · Näe rohkem »
Armeenia lipp
Armeenia lipp on Armeenia Vabariigi riigi- ja rahvuslipp.
Uus!!: Armeenia vapp ja Armeenia lipp · Näe rohkem »
Armeenia Vabariik (1918–1920)
Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.
Uus!!: Armeenia vapp ja Armeenia Vabariik (1918–1920) · Näe rohkem »
Kotkad
Kotkad on suured röövlinnud, kes kõik kuuluvad pistrikuliste seltsi (Falconiformes) ja neist enamik haugaslaste (Accipitridae) sugukonda; see hõlmab mitu perekonda, kes ei pruugi olla üksteisega geneetiliselt lähedalt seotud.
Uus!!: Armeenia vapp ja Kotkad · Näe rohkem »
Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.
Uus!!: Armeenia vapp ja Lõvi · Näe rohkem »
Noa
1493 Schedelsche Weltchronik Edward Hicks "Noa laev" (1846) Noa (heebrea keeles נֹחַ No'aẖ; araabia keeles نوح Nūḩ) oli Piibli järgi kümnes ja viimane patriarhidest enne veeuputust.
Uus!!: Armeenia vapp ja Noa · Näe rohkem »
Vapp
Wrangellide vapp-epitaaf Ridala kirikus Vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik (näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Uus!!: Armeenia vapp ja Vapp · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Armeenia vapp ja 1918 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Armeenia vapp ja 1921 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Armeenia vapp ja 1992 · Näe rohkem »
