Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Arnold (eesnimi)

Index Arnold (eesnimi)

Arnold on germaani päritolu mehenimi.

20 suhted: Aarne, Arne, Arno (eesnimi), Arnold Akberg, Arnold Alas, Arnold Böcklin, Arnold Green, Arnold J. Toynbee, Arnold Laasner, Arnold Matiisen, Arnold Matteus, Arnold Meri, Arnold Pihlak, Arnold Ravel, Arnold Rüütel, Arnold Schönberg, Arnold Schwarzenegger, Arnold Veimer, Arnold Zweig, Mehenimi.

Aarne

Aarne on eesti ja soome mehenimi.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Aarne · Näe rohkem »

Arne

Arne on mehenimi.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arne · Näe rohkem »

Arno (eesnimi)

Arno on germaani päritolu mehenimi.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arno (eesnimi) · Näe rohkem »

Arnold Akberg

Arnold Akberg (u 1925) EKM j 55900 FK 1190, Eesti Kunstimuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2887712 Arnold Akberg (4. veebruar 1894 Võipere, Lääne-Virumaa – 7. oktoober 1984 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Akberg · Näe rohkem »

Arnold Alas

Arnold Alas (kuni 1939 Arnold Hoffart; 1. juuli 1911 Tapa – 20. aprill 1990 Tallinn) oli eesti maastikuarhitekt ja kunstnik.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Alas · Näe rohkem »

Arnold Böcklin

Autoportree (1872) Arnold Böcklin (16. oktoober 1827 Basel – 16. jaanuar 1901 Fiesole) oli Šveitsi maalikunstnik, sümbolist.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Böcklin · Näe rohkem »

Arnold Green

Arnold Green (30. august 1920 Riia, Läti – 4. november 2011 Tallinn, Eesti) oli Eesti NSV riigitegelane ja olümpialiikumise tegelane.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Green · Näe rohkem »

Arnold J. Toynbee

Arnold Joseph Toynbee (14. aprill 1889 – 12. oktoober 1975) oli Suurbritannia ajaloolane.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold J. Toynbee · Näe rohkem »

Arnold Laasner

Arnold Laasner (27. juuni 1906 Tallinn – 29. jaanuar 1964 Gloucester) oli Eesti jalgpallur.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Laasner · Näe rohkem »

Arnold Matiisen

Arnold Matiisen (sündis 17. juuli 1906 Tallinn – 18. september 1992 Edmonton Kanada) oli eesti jalg-, jää-, korv-, pesa- ja võrkpallur.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Matiisen · Näe rohkem »

Arnold Matteus

J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Matteus · Näe rohkem »

Arnold Meri

Arnold Meri (1. juuli 1919 Tallinn – 27. märts 2009 Tallinn) oli eestlasest II maailmasõja veteran ja Eesti NSV poliitikategelane.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Meri · Näe rohkem »

Arnold Pihlak

Arnold Pihlak (17. juuli 1902 Tallinn – 1. november 1985Bradford) oli Eesti jalgpallikoondise mängija, kes aastail 1920–1931 pidas koondises 44 mängu ja lõi 16 väravat.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Pihlak · Näe rohkem »

Arnold Ravel

Arnold Ravel (6. august 1925 – 28. juuli 2009) oli eesti tõlkija ja toimetaja.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Ravel · Näe rohkem »

Arnold Rüütel

Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Rüütel · Näe rohkem »

Arnold Schönberg

Arnold Schönberg, 1948 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Schönberg · Näe rohkem »

Arnold Schwarzenegger

Arnold Alois Schwarzenegger (sündinud 30. juulil 1947 Thalis Austrias) on Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja, kulturist ja endine poliitik.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Schwarzenegger · Näe rohkem »

Arnold Veimer

Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald –­ 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Veimer · Näe rohkem »

Arnold Zweig

Arnold Zweig Saksa DV postmargil Arnold Zweigi haud Arnold Zweig (10. november 1887 Glogau (Alam-Sileesia; praegu Głogów (Poola) – 26. november 1968 Ida-Berliin) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik. Zweig sündis sadulsepa pojana. Ta lõpetas Kattowitzis (tänapäeva Katowices) gümnaasiumi. Pärast seda õppis ta ajalugu, filosoofiat ja kirjandust mitmes ülikoolis: Breslaus (Wrocław), Münchenis, Berliinis, Göttingenis, Rostockis ja Tübingenis. Eriti mõjutas teda Friedrich Nietzsche filosoofia. Kirjanikukarjääri alustas ta 1913 novellidega "Novellen um Claudia". Ta sai Saksamaal tuntuks jutustustega ja tragöödiaga "Rituaalmõrv Ungaris", mis võitis 1915 Kleisti auhinna. Zweig astus vabatahtlikuna Saksamaa sõjaväkke. Ta sõdis Esimeses maailmasõjas Prantsusmaal, Ungaris ja Serbias. Sõja lõpus määrati ta Kaunasesse sõjaväe peakorteri pressiosakonda, kus ta tutvus Ida-Euroopa juudiorganisatsioonidega. Zweigi mõjutas tugevalt 1916. aasta oktoobris välja kuulutatud juutide loendamise kampaania. Saksamaa valitsus otsis kinnitust kuulujuttudele, mille kohaselt juudid tegutsevad sõjaväes viienda kolonnina, saboteerivad sõjaväge ja on vastutavad selle ebaedu eest. Loendus näitas vastupidist: 80% juutidest sõdis eesliinil. Valitsuse suhtumine koos tõdemusega, et maailmasõjas sõdisid juudid kummalgi pool rinnet juutide vastu, muutis Zweigi Preisimaa patrioodist patsifistiks. Pärast sõja lõppu sai Zweigist sotsialistlik sionist. Pärast Adolf Hitleri 1923 korraldatud Õllesaali putši asus ta elama Berliini ja hakkas toimetama ajalehte Jüdische Rundschau. 1920. aastatel sai Zweig Sigmund Freudi sõbraks. Teda köitis Freudi psühhoanalüüs ja ta laskis Freudil ka enese psüühikat analüüsida. Nad jäid kirjavahetusse 12 aastaks. Nende kirjavahetus oli ulatuslik ja piisavalt huvitav selleks, et seda edaspidi raamatuna välja anda. Ta sai rahvusvaheliselt kuulsaks maailmasõjast rääkiva sõjavastase romaaniga "Võitlus seersant Griša pärast". See romaan räägib vangi langenud vene sõdurist Grišast, kes põgeneb vangilaagrist, tabatakse uuesti ja mõistetakse surma. Mõned institutsioonid soovivad Grišale armu anda, mõned teda hukata, ja kokkuvõttes kulutavad võimud tema ümber jauramisele rohkem aega ja energiat kui oma sõdurite eest hoolitsemisele. Freudi loal pühendas Zweig selle raamatu Freudile. 1929 külastas Zweig ühte Hitleri kõnet ja teatas hiljem, et Hitler on nagu Charles Chaplin, ainult andetu. Samal aastal asus ta tööle ajakirja Die Weltbühne. Hiljem oli Zweig tunnistajaks sellele, kuidas natsid tema raamatuid põletasid. Zweig märkis rahvahulga reaktsiooni vaadates, et nad oleksid sama õnnelikud olnud elavate inimeste põletamist vaadates. Kui natsid 1933 Saksamaal võimule tulid, oli Zweig üks paljudest, kes viivitamatult emigreerusid. Algul sõitis ta Tšehhoslovakkiasse, seejärel Šveitsi ja Prantsusmaale. Seal kohtus ta paljude mõjukate intellektuaalide: Bertolt Brechti, Lion Feuchtwangeri, Thomas Manni ja Anna Seghersiga. Aastatel 1934–1948 oli ta Palestiinas Haifas, kus andis välja ajalehte Orient. Ta pettus ka sionismis ja jäi üksnes sotsialistiks. Seejärel asus elama Ida-Saksamaale, kuhu jäi surmani. Saksa DV-s osales Zweig kultuurielus mitmel viisil. Ta oli parlamendiliige, Maailma Rahunõukogu kongresside delegaat ja kommunistliku partei kultuurinõunik. 1950–1953 oli ta Saksamaa Kunstiakadeemia president. Oma tegevuse eest sai ta palju medaleid ja auhindu. 1958 pälvis ta oma sõjavastaste romaanide eest Lenini rahupreemia. 1962 tõmbus Zweig halva tervise tõttu avalikust elust tagasi. Ta suri 6 aastat hiljem.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Arnold Zweig · Näe rohkem »

Mehenimi

Mehenimi on eesnimi, mis pannakse reeglina bioloogilistele poisslastele.

Uus!!: Arnold (eesnimi) ja Mehenimi · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »