Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Ajalugu, Algus, Barbarid, Claude Lévi-Strauss, Haud, Immanuel Kant, Informatsioon, Jumal, Juri Lotman, Jutustus, Kõne, Keel, Kiievi-Vene, Kohanimi, Kood, Kristlus, Kroonika, Kultuur, Kunst, Linn, Looduse raamat, Loodusseadus, Maailm, Maailmamudel, Mälestus, Mälestusmärk, Märgisüsteem, Märk, Müüt, Mets, Modelleeriv süsteem, Olemine, Pühakiri, Põhjuslikkus, Reegel, Romaan, Semioos, Struktuur, Tähendus, Tõlge, Tekst, Tsivilisatsioon, Valetamine, Varakeskaeg, Väärtus, Viimnepäev, 1970, 1973.
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Ajalugu · Näe rohkem »
Algus
Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Algus · Näe rohkem »
Barbarid
Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Barbarid · Näe rohkem »
Claude Lévi-Strauss
Claude Lévi-Strauss (28. november 1908 Brüssel – 30. oktoober 2009 Pariis) oli Prantsusmaa antropoloog, etnoloog ja müüdiuurija, kes võttis keeleteadusest üle strukturalistliku mudeli ja tõi sellega antropoloogiasse epistemoloogilise pöörde.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Claude Lévi-Strauss · Näe rohkem »
Haud
Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Haud · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Informatsioon · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Jumal · Näe rohkem »
Juri Lotman
Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Juri Lotman · Näe rohkem »
Jutustus
Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepikažanr.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Jutustus · Näe rohkem »
Kõne
MRT Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kõne · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Keel · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kohanimi · Näe rohkem »
Kood
Kood (ladina keele sõnast codex ’raamat, köide’) tähendab koodtähist või koodisüsteemi,ENE 5.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kood · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kristlus · Näe rohkem »
Kroonika
Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kroonika · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kultuur · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Kunst · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Linn · Näe rohkem »
Looduse raamat
Looduse raamat (ladina keeles liber naturae) on võrdpilt, mille võttis kasutusele Augustinus.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Looduse raamat · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Maailm
Maailm võib tähendada.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Maailm · Näe rohkem »
Maailmamudel
Maailmamudel (inglise global model) on kompleksne imitatsioonmudel, mis kujutab mõne globaalprobleemi valdkonnas toimuvaid protsesse ja seoseid ning võimaldab hinnata nende edasist kulgu.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Maailmamudel · Näe rohkem »
Mälestus
Mälestus on mällu jäänud või ka üles tähendatud mälupilt või meenutus mingist sündmusest, asjast või isikust.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Mälestus · Näe rohkem »
Mälestusmärk
1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas Rahumäe kalmistul Taani kuninga aias Mälestusmärk ehk monument (ladinakeelsest sõnast monumentum 'mälestusmärk') on ajaloolise sündmuse või isiku, ka looma, eseme või tegelaskuju mälestuse jäädvustamiseks loodud rajatis.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Mälestusmärk · Näe rohkem »
Märgisüsteem
Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega).
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Märgisüsteem · Näe rohkem »
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Märk · Näe rohkem »
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Müüt · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Mets · Näe rohkem »
Modelleeriv süsteem
Modelleeriv süsteem on Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõiste.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Modelleeriv süsteem · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Olemine · Näe rohkem »
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Pühakiri · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Reegel
Reegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Reegel · Näe rohkem »
Romaan
Romaan on jutustava proosa suurvorm.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Romaan · Näe rohkem »
Semioos
Semioos (varasemas kasutuses: semioosis) on märgiprotsess.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Semioos · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Struktuur · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Tähendus · Näe rohkem »
Tõlge
dešifreerida hieroglüüfilises kirjas teksti. Tõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Tõlge · Näe rohkem »
Tekst
Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele vorm.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Tekst · Näe rohkem »
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »
Valetamine
Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Valetamine · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Väärtus · Näe rohkem »
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja Viimnepäev · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja 1970 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Artiklid kultuuritüpoloogiast ja 1973 · Näe rohkem »
