Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Aruküla lade

Index Aruküla lade

Kalmistu paljand on Aruküla lademe stratotüübiks Aruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.

24 suhted: Aruküla koopad, Avamus, Burtnieki lade, Domeriit, Eesti entsüklopeedia, Kallaste paljand, Kalmistu paljand, Keskdevon, Kihistu, Kivistis, Kuramaa, Lade, Liivakivi, Narva lade, Paljandumine, Peipsi järv, Ruhnu, Savi, Stratotüüp, Tamme pank, Tartu, Tarvastu kihistik, Vidzeme, 1940.

Aruküla koopad

Aruküla koopad on Tartu linnas Ülejõe linnaosas Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval mõne meetri sügavusel maapinnast liivakivis asuvad koopad.

Uus!!: Aruküla lade ja Aruküla koopad · Näe rohkem »

Avamus

aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.

Uus!!: Aruküla lade ja Avamus · Näe rohkem »

Burtnieki lade

Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis. Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.

Uus!!: Aruküla lade ja Burtnieki lade · Näe rohkem »

Domeriit

Domeriit on peamiselt dolomiiti ja savimineraale sisaldav settekivim.

Uus!!: Aruküla lade ja Domeriit · Näe rohkem »

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Uus!!: Aruküla lade ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »

Kallaste paljand

Paljandi lõunaosa Kaldapääsukeste pesaaugud Kallaste paljandis Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi.

Uus!!: Aruküla lade ja Kallaste paljand · Näe rohkem »

Kalmistu paljand

Kalmistu paljand on Tartu linnas Emajõe ürgoru vasakul kaldal asuv devoni liivakivi paljand.

Uus!!: Aruküla lade ja Kalmistu paljand · Näe rohkem »

Keskdevon

Keskdevon on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).

Uus!!: Aruküla lade ja Keskdevon · Näe rohkem »

Kihistu

Kihistu on litostratigraafiline üksus.

Uus!!: Aruküla lade ja Kihistu · Näe rohkem »

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Uus!!: Aruküla lade ja Kivistis · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Aruküla lade ja Kuramaa · Näe rohkem »

Lade

Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus.

Uus!!: Aruküla lade ja Lade · Näe rohkem »

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Uus!!: Aruküla lade ja Liivakivi · Näe rohkem »

Narva lade

Narva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.

Uus!!: Aruküla lade ja Narva lade · Näe rohkem »

Paljandumine

Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.

Uus!!: Aruküla lade ja Paljandumine · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Aruküla lade ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Aruküla lade ja Ruhnu · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Aruküla lade ja Savi · Näe rohkem »

Stratotüüp

Stratotüüp (ka tüüpläbilõige) on kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks.

Uus!!: Aruküla lade ja Stratotüüp · Näe rohkem »

Tamme pank

Üks Tamme paljanditest juulis 2010 pisi pisi Tamme pank on Võrtsjärve idarannikul asuv paljandite rühm (vaadatud 09.04.2013).

Uus!!: Aruküla lade ja Tamme pank · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Aruküla lade ja Tartu · Näe rohkem »

Tarvastu kihistik

Tarvastu kihistik (inglise Tarvastu Member) on devoni ajastu Aruküla lademe Aruküla kihistu kihistik.

Uus!!: Aruküla lade ja Tarvastu kihistik · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Aruküla lade ja Vidzeme · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Aruküla lade ja 1940 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »