Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Arved Engmaa

Index Arved Engmaa

Arved-Johannes Engmaa VR I/3 ja VR II/3 (kuni 1935. aastani Arved Engmann; 19. detsember 1890 Tallinn Eestimaa – 5. märts 1947 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

37 suhted: Albert Peters, Eesti, Eesti piirivalve, Eesti Punase Risti teenetemärk, Eesti rahvusväeosad, Eesti Vabadussõja mälestusmärk, Eestimaa, Eestirand, Esimene maailmasõda, Georgi rist, Hannes Walter, Jaak Pihlak, Kaitseliidu Valgerist, Karutapja orden, Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1, Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2, Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3, Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4, Kolme Tähe orden, Kolonel, Püha Anna orden, Püha Vladimiri orden, Punaarmee, Rahumäe kalmistu, Soome Valge Roosi Rüütliordu, Tallinn, Vabadusrist, Vabadussõda, Venemaa Keisririik, 1. Eesti jalaväepolk, 1. Jalaväerügement, 1890, 19. detsember, 1931, 1939, 1947, 5. märts.

Albert Peters

Albert Peters VR II/3 (11. veebruar 1893 Viruvere, Vana-Põltsamaa vald, Viljandimaa – 20. märts 1919 Taheva raudteejaama juures, Võrumaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (alamkapten), kitsarööpmeliste soomusrongide esimene ülem Vabadussõjas (jaanuarist märtsini 1919).

Uus!!: Arved Engmaa ja Albert Peters · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Arved Engmaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti piirivalve

Piiripatrull teenistuskoeraga Merepäästeõppus "Bold Mercy" Seireradar ja piirivalve lipp See artikkel räägib Eesti piirivalve korraldusest.

Uus!!: Arved Engmaa ja Eesti piirivalve · Näe rohkem »

Eesti Punase Risti teenetemärk

V klassi Punase Risti teenetemärk Eesti Punase Risti teenetemärk (kuni 1936. aastani Eesti Punase Risti mälestusmärk) on 1920.

Uus!!: Arved Engmaa ja Eesti Punase Risti teenetemärk · Näe rohkem »

Eesti rahvusväeosad

Eesti rahvusväeosad olid 1917.

Uus!!: Arved Engmaa ja Eesti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõja mälestusmärk

Medali esikülg. Eesti Vabadussõja mälestusmärk (asutatud 14. detsembril 1920) on Vabadussõjas osalenutele antud mälestusmedal.

Uus!!: Arved Engmaa ja Eesti Vabadussõja mälestusmärk · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Arved Engmaa ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestirand

Eestirand oli 1910.

Uus!!: Arved Engmaa ja Eestirand · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Arved Engmaa ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Georgi rist

Georgi rist Georgi rist (vene keeles Георгиевский крест), ametliku nimetusega Sõjalise ordeni teenetemärk (Знак отличия Военного ордена) oli Püha Georgi ordeni juurde lisatud Venemaa Keisririigi autasu alamate auastmete (sõdurite ja allohvitseride) lahinguliste teenete ja vapruse eest aastatel 1807–1913.

Uus!!: Arved Engmaa ja Georgi rist · Näe rohkem »

Hannes Walter

Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.

Uus!!: Arved Engmaa ja Hannes Walter · Näe rohkem »

Jaak Pihlak

Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi Muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" Viljandimaa Vabadussammas avatuna Võidupühal, 23.06.2023 Vabaduse platsil Viljandis Jaak Pihlak (sündinud 1. detsembril 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Uus!!: Arved Engmaa ja Jaak Pihlak · Näe rohkem »

Kaitseliidu Valgerist

Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu teenetemärk.

Uus!!: Arved Engmaa ja Kaitseliidu Valgerist · Näe rohkem »

Karutapja orden

Karutapja orden Karutapja orden (läti Lāčplēša Kara ordenis) on Läti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati 11. novembril 1919.

Uus!!: Arved Engmaa ja Karutapja orden · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1

Kitsarööpmeline soomusrong nr.

Uus!!: Arved Engmaa ja Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2

Kapten Paul Laamann, kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 formeerija ja ülem Vabadussõjas. Kitsarööpmeline soomusrong nr.

Uus!!: Arved Engmaa ja Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2 · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3

Kitsarööpmeline soomusrong nr.

Uus!!: Arved Engmaa ja Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3 · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4

Kitsarööpmeline soomusrong nr.

Uus!!: Arved Engmaa ja Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 · Näe rohkem »

Kolme Tähe orden

Kolme Tähe orden Kolme Tähe orden (läti keeles Triju Zvaigžņu ordenis) on Läti riiklik teenetemärk, mis asutati 1924.

Uus!!: Arved Engmaa ja Kolme Tähe orden · Näe rohkem »

Kolonel

Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Uus!!: Arved Engmaa ja Kolonel · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Uus!!: Arved Engmaa ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Püha Vladimiri orden

Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.

Uus!!: Arved Engmaa ja Püha Vladimiri orden · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Arved Engmaa ja Punaarmee · Näe rohkem »

Rahumäe kalmistu

Rahumäe kalmistu väravad Kaarli koguduse kabel Püha Vaimu koguduse kabel Rahumäe kalmistu on kalmistu Tallinnas Nõmme linnaosas aadressil Rahumäe tee 8a.

Uus!!: Arved Engmaa ja Rahumäe kalmistu · Näe rohkem »

Soome Valge Roosi Rüütliordu

Soome Valge Roosi Rüütliordu Soome Valge Roosi Rüütliordu (soome keeles Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunta; rootsi keeles Finlands Vita Ros' orden) on ühendus Soome Vabariigis, mille liikmeks võtmisega autasustatakse silmapaistvate teenetega tsiviilisikuid ja sõjaväelasi.

Uus!!: Arved Engmaa ja Soome Valge Roosi Rüütliordu · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Arved Engmaa ja Tallinn · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Uus!!: Arved Engmaa ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Arved Engmaa ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Arved Engmaa ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

1. Eesti jalaväepolk

1.

Uus!!: Arved Engmaa ja 1. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »

1. Jalaväerügement

1.

Uus!!: Arved Engmaa ja 1. Jalaväerügement · Näe rohkem »

1890

1890.

Uus!!: Arved Engmaa ja 1890 · Näe rohkem »

19. detsember

19.

Uus!!: Arved Engmaa ja 19. detsember · Näe rohkem »

1931

1931.

Uus!!: Arved Engmaa ja 1931 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Arved Engmaa ja 1939 · Näe rohkem »

1947

1947.

Uus!!: Arved Engmaa ja 1947 · Näe rohkem »

5. märts

5.

Uus!!: Arved Engmaa ja 5. märts · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Arved Engmann, Arved Johannes Engmaa, Arved-Johannes Engmaa.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »