Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Aatom, Aatomituum, Algoritm, Arvutisimulatsioon, Arvutusjõudlus, Elektron, Elektrostaatika, Energia, Füüsikakonstant, Funktsioon (matemaatika), Integraal, Jäikus, Keemia, Keemiline element, Keemiline side, Klassikaline mehaanika, Koordinaadisüsteem, Kvantmehaanika, Lainefunktsioon, Molekul, Molekulaardünaamika, Mudel, Operaator (matemaatika), Parameeter, Süsivesinikud, Schrödingeri võrrand, Statistika, Tihedusfunktsionaali teooria, Valim, Van der Waalsi jõud, Vedru, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Aatomituum · Näe rohkem »
Algoritm
Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Algoritm · Näe rohkem »
Arvutisimulatsioon
Arvutisimulatsiooniks nimetatakse simulatsiooni (vaata ka simuleerimine), mille eesmärgiks on matkida mingi uuritava süsteemi käitumist ning mille simuleerimine toimub kas ühes arvutis või koguni terves arvutite võrgus.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Arvutisimulatsioon · Näe rohkem »
Arvutusjõudlus
Arvutusjõudlus näitab arvutisüsteemi andmetöölemisvõimekust.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Arvutusjõudlus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Arvutuskeemia ja Elektron · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Energia · Näe rohkem »
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Arvutuskeemia ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Integraal · Näe rohkem »
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Jäikus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Keemiline side · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Arvutuskeemia ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Mudel · Näe rohkem »
Operaator (matemaatika)
Operaator on matemaatikas teatav kujutus ehk funktsioon.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Operaator (matemaatika) · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Parameeter · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Statistika
Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Statistika · Näe rohkem »
Tihedusfunktsionaali teooria
Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »
Valim
Valim (ka võend, väljavõte, väljavõtukogum) on üldkogumi osa, mille järgi tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Valim · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vedru
keerdvedru tõmbele kinnituselementidega. Ülemine on keeruga, alumine täiskeeruga keerdlvedru survele Teleskoopiline vedru käsitööriistal Lehtvedru veoautol Torsioonvedru Vedru on masina või mehhanismi elastne konstruktsioonielement, mis sellele mõjuval deformeerival jõul, kuju muutuse kaudu, salvestab energiat.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Vedru · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Arvutuskeemia ja Vesinik · Näe rohkem »
