Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Asti ordulinnus

Index Asti ordulinnus

Vapp Asti ordulinnus (saksa Burtneck-Schloß, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.

70 suhted: Anna Ivanovna, Anton Friedrich Büsching, Asti järv, Astijärve kihelkond, Astijärve kirikumõis, Astijärve mõis, Burtnieki, Burtnieki piirkond, Cēsis, Gotthard Kettler, Gustav II Adolf, Jelizaveta Petrovna, Johan III, Johann Christoph Brotze, Karl von Löwis of Menar, Läti, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Magnus, Matīši, Metsapoole, Purke linnus, Ruhja, Saare-Lääne piiskop, Sakala, Soome hertsog, Stefan Batory, Tālava, Trikāta ordulinnus, Ungurpils, Võnnu komtuur, Viljandi piiramine (1211), Volmari kreis, Volmari ordulinnus, Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika, Wilken von Endorp, Wolter von Plettenberg, 1208, 1211, 1220, 1223, 1281, 1284, 1294, 1305, 1357, 1366, 1434, 15. sajand, 1523, ..., 1560, 1562, 1575, 1577, 1578, 1581, 1582, 1601, 1606, 1610, 1622, 1624, 1638, 1688, 1736, 1776, 1790, 1816, 1969, 20. sajand. Laienda indeks (20 rohkem) »

Anna Ivanovna

Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene Анна Иоанновна või Анна Ивановна (7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »

Anton Friedrich Büsching

pisi Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »

Asti järv

Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Burtnieki piirkonnas.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Asti järv · Näe rohkem »

Astijärve kihelkond

Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Astijärve kihelkond · Näe rohkem »

Astijärve kirikumõis

Astijärve kirikumõis ehk Burtnieki kirikumõis (saksa keeles Pastorat Burtneck, läti keeles Burtnieku mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Astijärve kirikumõis · Näe rohkem »

Astijärve mõis

Astijärve mõis ehk Burtnieki mõis (saksa keeles Schloß Burtneck, läti keeles Burtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Astijärve mõis · Näe rohkem »

Burtnieki

Burtnieki on asula Lätis, Burtnieki piirkonna ja Burtnieki valla halduskeskus.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Burtnieki · Näe rohkem »

Burtnieki piirkond

Burtnieki piirkond (läti Burtnieku novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Burtnieki piirkond · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Jelizaveta Petrovna

Jelizaveta Petrovna (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Jelizaveta Petrovna ehk Elisabet I (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Jelizaveta Petrovna · Näe rohkem »

Johan III

Johan III (1582. aasta maal) Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Johan III · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Karl von Löwis of Menar

Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Karl von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Magnus · Näe rohkem »

Matīši

Matīši on küla Lätis Burtnieki piirkonnas, Matīši valla halduskeskus.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Matīši · Näe rohkem »

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Metsapoole · Näe rohkem »

Purke linnus

Purke linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala lõunaosas.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Purke linnus · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Ruhja · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Sakala · Näe rohkem »

Soome hertsog

Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).

Uus!!: Asti ordulinnus ja Soome hertsog · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Tālava

Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Tālava · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Linnuse põllukivimüür järvepoolsel mäeküljel. Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti Abuls, saksa Abbul) jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Ungurpils

Ungurpils on asula Lätis Aloja piirkonnas Aloja vallas.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Ungurpils · Näe rohkem »

Võnnu komtuur

Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti: Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Võnnu komtuur · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1211)

Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Viljandi piiramine (1211) · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Asti ordulinnus ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Volmari ordulinnus

Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Wilken von Endorp

Wilken von Endorp (ka Wilhelm von Nindorf, Willeken von Schurborg, Villikn de Endorp) (surnud 26. märtsil 1287), ja Liivimaa ordumeister 1281–1287.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Wilken von Endorp · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Asti ordulinnus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

1208

1208.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1208 · Näe rohkem »

1211

1211.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1211 · Näe rohkem »

1220

1220.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1220 · Näe rohkem »

1223

1223.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1223 · Näe rohkem »

1281

1281.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1281 · Näe rohkem »

1284

1284.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1284 · Näe rohkem »

1294

1294.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1294 · Näe rohkem »

1305

1305.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1305 · Näe rohkem »

1357

1357.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1357 · Näe rohkem »

1366

1366.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1366 · Näe rohkem »

1434

1434.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1434 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »

1523

1523.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1523 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »

1575

1575.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1575 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1581 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »

1606

1606.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1606 · Näe rohkem »

1610

1610.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1610 · Näe rohkem »

1622

1622.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »

1624

1624.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1624 · Näe rohkem »

1638

1638.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1638 · Näe rohkem »

1688

1688.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1688 · Näe rohkem »

1736

1736.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1736 · Näe rohkem »

1776

1776.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1776 · Näe rohkem »

1790

1790.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1790 · Näe rohkem »

1816

1816.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1816 · Näe rohkem »

1969

1969.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 1969 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Asti ordulinnus ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Asti linnus, Burtnieki ordulinnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »