Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Astijärve mõis

Index Astijärve mõis

Astijärve mõis ehk Burtnieki mõis (saksa keeles Schloß Burtneck, läti keeles Burtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

31 suhted: Adramaa, Anna Ivanovna, Asti ordulinnus, Astijärve kihelkond, Astijärve kirikumõis, Axel Oxenstierna, Ēķini mõis, Briede mõis, Burtnieki, Burtnieki vald, Dūre mõis (Astijärve kihelkond), Gustav II Adolf, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Holland, Karjamõis, Läti keel, Löwenwolde, Liivimaa, Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski, Pučurga mõis, Rūte mõis, Rüütlimõis, Riigimõis, Saksa keel, Schroeder (Astijärve), Seķi mõis, Suur reduktsioon, Valmiera piirkond, Volmari kreis, Zvārte mõis, 1744.

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Astijärve mõis ja Adramaa · Näe rohkem »

Anna Ivanovna

Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Uus!!: Astijärve mõis ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »

Asti ordulinnus

Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.

Uus!!: Astijärve mõis ja Asti ordulinnus · Näe rohkem »

Astijärve kihelkond

Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.

Uus!!: Astijärve mõis ja Astijärve kihelkond · Näe rohkem »

Astijärve kirikumõis

Astijärve kirikumõisa peahoone ja Astijärve kirik Astijärve kirikumõis ehk Burtnieki kirikumõis (saksa keeles Pastorat Burtneck, läti keeles Burtnieku mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Astijärve kirikumõis · Näe rohkem »

Axel Oxenstierna

Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: Astijärve mõis ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »

Ēķini mõis

Ēķini mõis (saksa keeles Heydekenshof, varem Broesemoise, läti keeles Ēķina muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Ēķini mõis · Näe rohkem »

Briede mõis

Briede mõis (saksa keeles Wredenhof, läti keeles Briedes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Briede mõis · Näe rohkem »

Burtnieki

Burtnieki on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Burtnieki valla halduskeskus.

Uus!!: Astijärve mõis ja Burtnieki · Näe rohkem »

Burtnieki vald

Burtnieki vald (läti keeles Burtnieku pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Burtnieki vald · Näe rohkem »

Dūre mõis (Astijärve kihelkond)

Dūre mõis (saksa keeles Duhrenhof, ka Lindenhof, läti keeles Dūres muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Astijärve mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Herbord Bienemann von Bienenstamm

Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Astijärve mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Astijärve mõis ja Holland · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Uus!!: Astijärve mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Astijärve mõis ja Läti keel · Näe rohkem »

Löwenwolde

Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Astijärve mõis ja Löwenwolde · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Astijärve mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »

Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski

Pjotr Aleksandrovitš Rumjantsev-Zadunaiski (vene Пётр Александрович Румянцев-Задунайский) (4. (ukj 15. jaanuar 1725 Stroenti, Moldova või Moskva – 8. (ukj 19. detsember) 1796 Tašan, Zenkovski maakond, Väikevene kubermang) oli Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane, aastast 1770 kindralfeldmarssal. Krahv (a-st 1744). Krahv Rumjantsev paistis väejuhina silma neljandas (1768–1774) ja viiendas (1787–1792) Vene-Türgi sõjas. Silmapaistvate võitude eest neljandas Vene-Türgi sõjas pälvis ta nii feldmarssali tiitli kui ka austava lisanime Zadunaiski. Tema isa Aleksandr Rumjantsev, keiser Peeter I lähikondlane, abiellus Peetri korraldusel keisri soosiku Maria Matvejevaga ja saadeti kohe Venemaa saadikuks İstanbuli. Venemaale jäänud Maria Rumjantseval sündis poeg, kes nimetati keisri auks Pjotriks. Sellepärast oli tolle aja Peterburi seltskonnas laialt levinud teadmine, et Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski on Peeter I vallaspoeg. Pjotri ristiema oli keisrinna Katariina I.

Uus!!: Astijärve mõis ja Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski · Näe rohkem »

Pučurga mõis

Pučurga mõis (saksa keeles Galandfeld, läti keeles Pučurgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Pučurga mõis · Näe rohkem »

Rūte mõis

Rūte mõis (saksa keeles Ruthenhof, varem Smaeling, läti keeles Rūtes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Rūte mõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Astijärve mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Astijärve mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Schroeder (Astijärve)

Schroeder (saksa keeles Schroeder a. d. H. Burtneck, ‘Schroeder Astijärve kojast’) on Ida-Preisimaalt Königsbergist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Astijärve mõis ja Schroeder (Astijärve) · Näe rohkem »

Seķi mõis

Seķi mõis (saksa keeles Seckenhof, läti keeles Seķu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Seķi mõis · Näe rohkem »

Suur reduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Uus!!: Astijärve mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Valmiera piirkond

Valmiera piirkond on 1.

Uus!!: Astijärve mõis ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Astijärve mõis ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Zvārte mõis

Zvārte mõis (saksa keeles Swarten, läti keeles Zvārtes muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ēķini mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Astijärve mõis ja Zvārte mõis · Näe rohkem »

1744

1744.

Uus!!: Astijärve mõis ja 1744 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Burtnieki mõis.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »