37 suhted: Audru, Audru jõgi, Audru kihelkond, Audru kirikumõis, Audru mõisa kalmistu, Audru muuseum, Audru sovhoos, Badeni markkrahvkond, Eestimaa kuberner, Harilik pärn, Harilik tamm, Heinrich von Thurn, Historitsism, Kõrts, Kirre, Magasiait, Markkrahv, Parkmets, Pärnu linn (haldusüksus), Pärnu maakond, Pilar von Pilchau, Prantsuse park, Puistu, Raudkivi, Rüütlimõis, Rootsi feldmarssalite loend, Saksa keel, Teine maailmasõda, Tellis, Uusgootika, Valgeranna, Viinavabrik, Württemberg, 1449, 1661, 19. sajand, 20. sajand.
Audru
Audru on alevik Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Audru mõis ja Audru · Näe rohkem »
Audru jõgi
Audru jõgi (ka Kirbu jõgi, Uruste jõgi, Uus jõgi, Vana jõgi) on jõgi Pärnumaal Lääneranna vallas ja Pärnu linnas.
Uus!!: Audru mõis ja Audru jõgi · Näe rohkem »
Audru kihelkond
Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Uus!!: Audru mõis ja Audru kihelkond · Näe rohkem »
Audru kirikumõis
Audru kirikumõis (saksa keeles Pastorat Audern) oli kirikumõis Audru kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Audru mõis ja Audru kirikumõis · Näe rohkem »
Audru mõisa kalmistu
Audru mõisa kalmistu on kalmistu Audru kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Audru alevikus Pärnu linnas Pärnu maakonnas.
Uus!!: Audru mõis ja Audru mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Audru muuseum
Audru muuseum on 1996.
Uus!!: Audru mõis ja Audru muuseum · Näe rohkem »
Audru sovhoos
Audru sovhoos oli sovhoos Pärnu rajoonis Audru külanõukogus.
Uus!!: Audru mõis ja Audru sovhoos · Näe rohkem »
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Audru mõis ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Audru mõis ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Audru mõis ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Audru mõis ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Heinrich von Thurn
Heinrich von Thurn–Valsassina (rootsi Henrik von Thurn, tšehhi Jindřich Thurn; hukkus 20. augustil 1656 Riias) oli Böömimaa päritolu Rootsi sõjaväelane, riiginõunik, Tallinna ja Eestimaa kuberner.
Uus!!: Audru mõis ja Heinrich von Thurn · Näe rohkem »
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20.
Uus!!: Audru mõis ja Historitsism · Näe rohkem »
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Uus!!: Audru mõis ja Kõrts · Näe rohkem »
Kirre
thumb Kirre (NE ehk NO) on vaheilmakaar, mille asimuut on 45 kraadi.
Uus!!: Audru mõis ja Kirre · Näe rohkem »
Magasiait
Nursi magasiait Vaimõisa mõisa sepikoda (vaadatud 12.06.2022) Magasiait (ka magasi) oli ühiste viljavarude (magasivili) hoidmiseks mõeldud ait.
Uus!!: Audru mõis ja Magasiait · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Audru mõis ja Markkrahv · Näe rohkem »
Parkmets
Sütiste parkmets Tallinnas Parkmets (harvem kasutatud terminit metsapark) on vabakujuline park, mille haljastuseks on peamiselt kohalik (pärismaine) metsakooslus.
Uus!!: Audru mõis ja Parkmets · Näe rohkem »
Pärnu linn (haldusüksus)
Pärnu linn on omavalitsusüksus Pärnu maakonnas.
Uus!!: Audru mõis ja Pärnu linn (haldusüksus) · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Audru mõis ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Pilar von Pilchau
Pilar von Pilchau (vene: Пиллар фон Пильхау) oli baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Audru mõis ja Pilar von Pilchau · Näe rohkem »
Prantsuse park
Peterhofi lossi Prantsuse park Prantsuse park (ka Prantsuse stiilis park, Prantsuse pargistiil, barokkpark) on pargikujunduse stiil, mida iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus.
Uus!!: Audru mõis ja Prantsuse park · Näe rohkem »
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Uus!!: Audru mõis ja Puistu · Näe rohkem »
Raudkivi
Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.
Uus!!: Audru mõis ja Raudkivi · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Audru mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rootsi feldmarssalite loend
Rootsi sõjaväes said 77 sõjaväelast feldmarssali auastme.
Uus!!: Audru mõis ja Rootsi feldmarssalite loend · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Audru mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Audru mõis ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Audru mõis ja Tellis · Näe rohkem »
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.
Uus!!: Audru mõis ja Uusgootika · Näe rohkem »
Valgeranna
Valgeranna on küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Audru mõis ja Valgeranna · Näe rohkem »
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Uus!!: Audru mõis ja Viinavabrik · Näe rohkem »
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Uus!!: Audru mõis ja Württemberg · Näe rohkem »
1449
1449.
Uus!!: Audru mõis ja 1449 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Audru mõis ja 1661 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Audru mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Audru mõis ja 20. sajand · Näe rohkem »