Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Aleksandr Puškin, Anna Haava, August Weizenbergi tänav, August Weizenbergi tänav (Narva), Õpetajate Leht, Õpetatud Eesti Selts, Berliin, Bertel Thorvaldsen, Carl Robert Jakobson, Eesti Aleksandrikool, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti mõttelugu, Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Eestlased, Erastvere, Ermitaaž, Ernst Jõesaar, Esimene maailmasõda, Ferdinand Johann Wiedemann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Haljala, Hando Runnel, Heini Paas, Ilmamaa, Jakob Hurt, Jüri Hain, Johann Voldemar Jannsen, Julius Sergius von Klever, Kanepi, Karl Ernst von Baer, Katariina I, Katre Ligi, Kips, Kopenhaagen, Kunst (kirjastus), Linda (skulptuur), Lindamägi, Looming (ajakiri), Lydia Koidula, Maarja kalmistu, Marmor, Mílose Venus, München, Müncheni Kunstiakadeemia, Mihkel Veske, ..., Narva, Peeter I, Peeter Süda tänav, Peterburi Kunstide Akadeemia, Philipp Karell, Rahvusooper Estonia, Rooma, Roosikrantsi tänav, Sergei Šahhovskoi, Skulptor, Soome Kirjanduse Selts, Suurgildi hoone, Tallinn, Tartu, Teine maailmasõda, Uus-Jaani kalmistu, Vaba Maa, Vana-Piigandi vald, Vanemuine (teater), Võrumaa, Viljandi vana kalmistu, Woldemar Friedrich Krüger, 18. september, 1837, 1863, 1866, 1871, 1873, 1879, 1880, 1886, 1887, 1888, 1890, 1921, 1936, 1964, 1987, 1999, 2014, 22. november, 6. aprill. Laienda indeks (42 rohkem) »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: August Weizenberg ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: August Weizenberg ja Aleksander II · Näe rohkem »
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: August Weizenberg ja Aleksander III · Näe rohkem »
Aleksandr Puškin
Orest Kiprenski. ''Aleksandr Puškini portree''. 1827. Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.
Uus!!: August Weizenberg ja Aleksandr Puškin · Näe rohkem »
Anna Haava
Anna Haava Anna Haava (sünnilt Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) 15. (3.) oktoober 1864 Pala vald, Kodavere kihelkond, Tartumaa Haavakivi talu – 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.
Uus!!: August Weizenberg ja Anna Haava · Näe rohkem »
August Weizenbergi tänav
August Weizenbergi tänav asub Tallinnas Kadriorus Kesklinna linnaosas.
Uus!!: August Weizenberg ja August Weizenbergi tänav · Näe rohkem »
August Weizenbergi tänav (Narva)
August Weizenbergi tänav (vene keeles улица им. Августа Вейценберга) on tänav Narvas Siivertsi linnaosas.
Uus!!: August Weizenberg ja August Weizenbergi tänav (Narva) · Näe rohkem »
Õpetajate Leht
Õpetajate Leht (lühend ÕL) on Eestis ilmuv ajaleht, mida annab välja Sihtasutus Kultuurileht.
Uus!!: August Weizenberg ja Õpetajate Leht · Näe rohkem »
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Uus!!: August Weizenberg ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: August Weizenberg ja Berliin · Näe rohkem »
Bertel Thorvaldsen
Berthel Thorvaldsen (19. november 1770 Kopenhaagen – 24. märts 1844 Kopenhaagen) oli taani kunstnik ja skulptor.
Uus!!: August Weizenberg ja Bertel Thorvaldsen · Näe rohkem »
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Uus!!: August Weizenberg ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »
Eesti Aleksandrikool
Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.
Uus!!: August Weizenberg ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »
Eesti Kirjameeste Selts
Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Viljandis asutatud ning Tartus aastail 1872–1893 tegutsenud kirjanduslik ja kultuuriline selts.
Uus!!: August Weizenberg ja Eesti Kirjameeste Selts · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: August Weizenberg ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Uus!!: August Weizenberg ja Eesti Kunstimuuseum · Näe rohkem »
Eesti mõttelugu
Hando Runnel 2002. aastal "Eesti mõtteloo" raamatutega "Eesti mõttelugu" on kirjastuse Ilmamaa alates 1995.
Uus!!: August Weizenberg ja Eesti mõttelugu · Näe rohkem »
Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Ungern-Sternbergide palee Toompeal, kus aastatel 1911-1946 asus Eestimaa Provintsiaalmuuseum (Kohtu 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt Martin Gropius) Eestimaa Provintsiaalmuuseum (ka: Tallinna Provintsiaalmuuseum) oli 1842.
Uus!!: August Weizenberg ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: August Weizenberg ja Eestlased · Näe rohkem »
Erastvere
Erastvere on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: August Weizenberg ja Erastvere · Näe rohkem »
Ermitaaž
Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis.
Uus!!: August Weizenberg ja Ermitaaž · Näe rohkem »
Ernst Jõesaar
Ernst Jõesaar (enne eestistamist perekonnanimi Puhtsit (18. juuli 1905 Konguta vald, Puhja kihelkond, Tartumaa – 10. november 1985 Stockholm) oli eesti skulptor.
Uus!!: August Weizenberg ja Ernst Jõesaar · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: August Weizenberg ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: August Weizenberg ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: August Weizenberg ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Haljala
Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus.
Uus!!: August Weizenberg ja Haljala · Näe rohkem »
Hando Runnel
Hando Runnel Tartu Kirjanike Majas 21. märtsil 2002 kirjastuse Ilmamaa sarja "Eesti mõttelugu" raamatutega Hando Runnel (sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres) on eesti luuletaja ja kirjastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Uus!!: August Weizenberg ja Hando Runnel · Näe rohkem »
Heini Paas
Heini Rosilda Paas (6. oktoober 1918 Mõniste vald, Hargla kihelkond, Võrumaa – 26. september 2021) oli eesti kunstiajaloolane.
Uus!!: August Weizenberg ja Heini Paas · Näe rohkem »
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Uus!!: August Weizenberg ja Ilmamaa · Näe rohkem »
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Uus!!: August Weizenberg ja Jakob Hurt · Näe rohkem »
Jüri Hain
Jüri Hain 1987. aastal Jüri Hain (4. juuni 1941 Tallinn – 16. juuli 2022) oli eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane.
Uus!!: August Weizenberg ja Jüri Hain · Näe rohkem »
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
Uus!!: August Weizenberg ja Johann Voldemar Jannsen · Näe rohkem »
Julius Sergius von Klever
Julius Sergius von Klever (31. jaanuar 1850 Tartu – 24. detsember 1924 Leningrad) oli Eestist pärit baltisaksa maalikunstnik.
Uus!!: August Weizenberg ja Julius Sergius von Klever · Näe rohkem »
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Uus!!: August Weizenberg ja Kanepi · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: August Weizenberg ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: August Weizenberg ja Katariina I · Näe rohkem »
Katre Ligi
Katre Ligi (kodanikunimega Katre Runnel; sündinud 18. augustil 1953 Tartus) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.
Uus!!: August Weizenberg ja Katre Ligi · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: August Weizenberg ja Kips · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: August Weizenberg ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Kunst (kirjastus)
Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.
Uus!!: August Weizenberg ja Kunst (kirjastus) · Näe rohkem »
Linda (skulptuur)
August Weizenbergi Linda monument. Pronks, graniit. 1920. "Linda" on Tallinnas Lindamäel asuv August Weizenbergi 1920.
Uus!!: August Weizenberg ja Linda (skulptuur) · Näe rohkem »
Lindamägi
Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.
Uus!!: August Weizenberg ja Lindamägi · Näe rohkem »
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Uus!!: August Weizenberg ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »
Lydia Koidula
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Uus!!: August Weizenberg ja Lydia Koidula · Näe rohkem »
Maarja kalmistu
Miina Härma haud Maarja kalmistu on kalmistu Tartus, Raadi kalmistu osa.
Uus!!: August Weizenberg ja Maarja kalmistu · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: August Weizenberg ja Marmor · Näe rohkem »
Mílose Venus
"Mílose Venus" "Mílose Venus" on hellenismiajastust (umbes 130–100 eKr) pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavalt kujutab jumalanna Aphroditet (Rooma jumalanna Venus).
Uus!!: August Weizenberg ja Mílose Venus · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: August Weizenberg ja München · Näe rohkem »
Müncheni Kunstiakadeemia
Müncheni Kunstiakadeemia (juuli 2009) Müncheni Kunstiakadeemia (ka Müncheni Kaunite Kunstide Akadeemia; saksa keeles Akademie der Bildenden Künste München) on kunstiakadeemia Saksamaal Münchenis.
Uus!!: August Weizenberg ja Müncheni Kunstiakadeemia · Näe rohkem »
Mihkel Veske
Mihkel Veske Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 Holstre vald – 16. mai 1890 Kaasan) oli eesti teoloog, luuletaja ja keeleteadlane.
Uus!!: August Weizenberg ja Mihkel Veske · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: August Weizenberg ja Narva · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: August Weizenberg ja Peeter I · Näe rohkem »
Peeter Süda tänav
Peeter Süda tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: August Weizenberg ja Peeter Süda tänav · Näe rohkem »
Peterburi Kunstide Akadeemia
Keiserlik Kunstide Akadeemia on 1757.
Uus!!: August Weizenberg ja Peterburi Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Uus!!: August Weizenberg ja Philipp Karell · Näe rohkem »
Rahvusooper Estonia
Estonia teater Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.
Uus!!: August Weizenberg ja Rahvusooper Estonia · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: August Weizenberg ja Rooma · Näe rohkem »
Roosikrantsi tänav
Vaade Vabaduse väljaku äärest, Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.
Uus!!: August Weizenberg ja Roosikrantsi tänav · Näe rohkem »
Sergei Šahhovskoi
Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 14. juuni 1852 Moskva – 12. oktoober 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.
Uus!!: August Weizenberg ja Sergei Šahhovskoi · Näe rohkem »
Skulptor
pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.
Uus!!: August Weizenberg ja Skulptor · Näe rohkem »
Soome Kirjanduse Selts
Helsingis asuv seltsi peahoone fassaad (2007) Soome Kirjanduse Selts (soome keeles Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lühend SKS) on soome keeles kirjutatud kirjandust toetav selts.
Uus!!: August Weizenberg ja Soome Kirjanduse Selts · Näe rohkem »
Suurgildi hoone
pisi Tuulelipp hoone katusel Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild.
Uus!!: August Weizenberg ja Suurgildi hoone · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: August Weizenberg ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: August Weizenberg ja Tartu · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: August Weizenberg ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Uus-Jaani kalmistu
Kalmistu väravaehitis Uus-Jaani kalmistu on kalmistu Tartus.
Uus!!: August Weizenberg ja Uus-Jaani kalmistu · Näe rohkem »
Vaba Maa
Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.
Uus!!: August Weizenberg ja Vaba Maa · Näe rohkem »
Vana-Piigandi vald
Vana-Piigandi vald (saksa keeles Alt-Pigant) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Uus!!: August Weizenberg ja Vana-Piigandi vald · Näe rohkem »
Vanemuine (teater)
Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.
Uus!!: August Weizenberg ja Vanemuine (teater) · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: August Weizenberg ja Võrumaa · Näe rohkem »
Viljandi vana kalmistu
Viljandi vana kalmistu on kalmistu Viljandis.
Uus!!: August Weizenberg ja Viljandi vana kalmistu · Näe rohkem »
Woldemar Friedrich Krüger
Woldemar Friedrich Krüger (2. jaanuar 1808 Kaave mõis, Tartumaa – 5. jaanuar 1894 Tartu) oli eesti päritolu baltisaksa maalikunstnik, graafik, pedagoog ja restauraator.
Uus!!: August Weizenberg ja Woldemar Friedrich Krüger · Näe rohkem »
18. september
18.
Uus!!: August Weizenberg ja 18. september · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: August Weizenberg ja 1837 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: August Weizenberg ja 1863 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: August Weizenberg ja 1866 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: August Weizenberg ja 1871 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: August Weizenberg ja 1873 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: August Weizenberg ja 1879 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: August Weizenberg ja 1880 · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: August Weizenberg ja 1886 · Näe rohkem »
1887
1887.
Uus!!: August Weizenberg ja 1887 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: August Weizenberg ja 1888 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: August Weizenberg ja 1890 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: August Weizenberg ja 1921 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: August Weizenberg ja 1936 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: August Weizenberg ja 1964 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: August Weizenberg ja 1987 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: August Weizenberg ja 1999 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: August Weizenberg ja 2014 · Näe rohkem »
22. november
22.
Uus!!: August Weizenberg ja 22. november · Näe rohkem »
6. aprill
6.
Uus!!: August Weizenberg ja 6. aprill · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
August Ludvig Weizenberg, August Ludwig Weizenberg.
