Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Alam-Sileesia, Austria keiser, Austria keisririik, Austria pärilussõda, Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Autonoomia, Český Těšín, Ülem-Sileesia, Bielsko-Biała, Bohumín, Bruntál, Cieszyn, Enklaav, Esimene Poola jagamine, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Franz II, Friedrich Suur, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Hlučín, II Rzeczpospolita, Jagelloonid, Jeseník, Krnov, Lajos II, Lääne-Karpaadid, Liechtenstein, Maria Theresia, Mohácsi lahing, Morava, Odra, Opava, Ostrava, Poola keel, Poola Piastide ajal, Poolakad, Preisi kuningriik, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sakslased, Sileesia, Sileesia hertsogkond, Sileesia sõjad, Sileesia vojevoodkond, Sudeedid, Tšehhi keel, Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, ..., Tšehhi Sileesia, Tšehhid, Tšehhoslovakkia, Tsisleitaania, Ungari kuningriik, Viin, Wisła, 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis. Laienda indeks (8 rohkem) »
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Austria Sileesia ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Uus!!: Austria Sileesia ja Austria keiser · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Austria Sileesia ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Uus!!: Austria Sileesia ja Austria pärilussõda · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Austria Sileesia ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Austria-Ungari kompromiss
Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.
Uus!!: Austria Sileesia ja Austria-Ungari kompromiss · Näe rohkem »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Uus!!: Austria Sileesia ja Autonoomia · Näe rohkem »
Český Těšín
Český Těšín (poola keeles Czeski Cieszyn, saksa keeles Tschechisch Teschen) on linn Tšehhis Morava-Sileesia maakonnas Karviná ringkonnas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Český Těšín · Näe rohkem »
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Uus!!: Austria Sileesia ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »
Bielsko-Biała
Bielsko-Biała (saksa Bielitz-Biala; tšehhi Bělsko-Biala) on maakonna õigustes linn Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.
Uus!!: Austria Sileesia ja Bielsko-Biała · Näe rohkem »
Bohumín
Bohumín (poola keeles Bogumin, saksa keeles Oderberg) on linn Tšehhis Morava-Sileesia maakonnas Karviná ringkonnas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Bohumín · Näe rohkem »
Bruntál
Bruntál (saksa keeles Freudenthal in Schlesien) on linn Tšehhis Morava-Sileesia maakonnas, Bruntáli ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Austria Sileesia ja Bruntál · Näe rohkem »
Cieszyn
Cieszyn (Tšehhi keeles Těšín, saksa keeles Teschen, ladina keeles Tessin) on linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas, Cieszyni maakonna keskus.
Uus!!: Austria Sileesia ja Cieszyn · Näe rohkem »
Enklaav
Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.
Uus!!: Austria Sileesia ja Enklaav · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Austria Sileesia ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Uus!!: Austria Sileesia ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Uus!!: Austria Sileesia ja Franz II · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Austria Sileesia ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.
Uus!!: Austria Sileesia ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Austria Sileesia ja Habsburgid · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Austria Sileesia ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Hlučín
Hlučín (saksa keeles Hultschin, poola keeles Hulczyn) on linn Tšehhis Morava-Sileesia maakonnas Opava ringkonnas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Hlučín · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Austria Sileesia ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Uus!!: Austria Sileesia ja Jagelloonid · Näe rohkem »
Jeseník
Jeseník (kuni 1947. aastani Frývaldov, saksa keeles Freiwaldau) on linn Tšehhis Olomouci maakonnas, Jeseníki ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Austria Sileesia ja Jeseník · Näe rohkem »
Krnov
Krnov (saksa keeles Jägerndorf, poola keeles Karniów või Krnów) on linn Tšehhis Morava-Sileesia maakonnas Bruntáli ringkonnas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Krnov · Näe rohkem »
Lajos II
Lajos II Tiziani maalil (1526) Lajos II ehk Ludvik II (1. juuli 1506 – 29. august 1526) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas 1516 kuni surmani.
Uus!!: Austria Sileesia ja Lajos II · Näe rohkem »
Lääne-Karpaadid
Lääne-Karpaadid Lääne-Karpaadid (slovaki Západné Karpaty, tšehhi Západní Karpaty, poola Karpaty Zachodnie) on mäestik Euroopas, Karpaatide loodeosa.
Uus!!: Austria Sileesia ja Lääne-Karpaadid · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Austria Sileesia ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Uus!!: Austria Sileesia ja Maria Theresia · Näe rohkem »
Mohácsi lahing
Mohácsi lahing türgi miniatuuril Mohácsi lahing toimus 29. augustil 1526 Suleiman Toreda juhitud Türgi vägede ja Ungari kuningriigi vägede vahel Lõuna-Ungaris Mohácsi linna lähedal.
Uus!!: Austria Sileesia ja Mohácsi lahing · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Austria Sileesia ja Morava · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Odra · Näe rohkem »
Opava
Opava (saksa keeles Troppau) on statutaarlinn Tšehhis Morava-Sileesia maakonnas, Opava ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Austria Sileesia ja Opava · Näe rohkem »
Ostrava
Ostrava (saksa keeles Ostrau, poola keeles Ostrawa) on linn Tšehhis, Morava-Sileesia maakonna keskus.
Uus!!: Austria Sileesia ja Ostrava · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Austria Sileesia ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Austria Sileesia ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Poolakad · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Austria Sileesia ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Austria Sileesia ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Austria Sileesia ja Sakslased · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Sileesia · Näe rohkem »
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Uus!!: Austria Sileesia ja Sileesia hertsogkond · Näe rohkem »
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Uus!!: Austria Sileesia ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »
Sileesia vojevoodkond
Sileesia vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Uus!!: Austria Sileesia ja Sileesia vojevoodkond · Näe rohkem »
Sudeedid
Lääne-Sudeetides Sudeedid (tšehhi ja poola keeles Sudety; saksa keeles Sudeten) on mäestik Euroopas, peamiselt Tšehhi ja Poola piiril.
Uus!!: Austria Sileesia ja Sudeedid · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Austria Sileesia ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Uus!!: Austria Sileesia ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Austria Sileesia ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Tšehhi Sileesia
Tšehhi Sileesia on ajalooline piirkond.
Uus!!: Austria Sileesia ja Tšehhi Sileesia · Näe rohkem »
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Uus!!: Austria Sileesia ja Tšehhid · Näe rohkem »
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Uus!!: Austria Sileesia ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Uus!!: Austria Sileesia ja Tsisleitaania · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Austria Sileesia ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Austria Sileesia ja Viin · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Austria Sileesia ja Wisła · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis
Barrikaadid Prahas revolutsiooniliste sündmuste ajal Märtsist 1848 novembrini 1849 toimus Austria keisririigis rida revolutsioone.
Uus!!: Austria Sileesia ja 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis · Näe rohkem »
