Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Abüssopelagiaal, Batüpelagiaal, Bentaal, Epilimnion, Epipelagiaal, Eufootne vöönd, Fütoplankton, Hüpolimnion, Järv, Kreeka keel, Meri, Neriitiline vöönd, Ookean, Pelagos, Rannik, Termokliin, Veekogu.
Abüssopelagiaal
Abüssopelagiaal on maailmamere ökoloogiline vertikaalne vöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Pelagiaal ja Abüssopelagiaal · Näe rohkem »
Batüpelagiaal
Batüpelagiaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Pelagiaal ja Batüpelagiaal · Näe rohkem »
Bentaal
Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.
Uus!!: Pelagiaal ja Bentaal · Näe rohkem »
Epilimnion
Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).
Uus!!: Pelagiaal ja Epilimnion · Näe rohkem »
Epipelagiaal
Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Pelagiaal ja Epipelagiaal · Näe rohkem »
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Uus!!: Pelagiaal ja Eufootne vöönd · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Pelagiaal ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Hüpolimnion
Hüpolimnion (eesti keeles nimetatud ka alusveeks) on kihistunud veekogu (enamasti sügava järve) kõige alumine veekiht.
Uus!!: Pelagiaal ja Hüpolimnion · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Pelagiaal ja Järv · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Pelagiaal ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Pelagiaal ja Meri · Näe rohkem »
Neriitiline vöönd
Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni).
Uus!!: Pelagiaal ja Neriitiline vöönd · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Pelagiaal ja Ookean · Näe rohkem »
Pelagos
Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.
Uus!!: Pelagiaal ja Pelagos · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Pelagiaal ja Rannik · Näe rohkem »
Termokliin
Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.
Uus!!: Pelagiaal ja Termokliin · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Pelagiaal ja Veekogu · Näe rohkem »
