Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Armeenia, Aserbaidžaan, Aserbaidžaani president, Aserbaidžaani Rahvarinne, İsa Qəmbər, Bakuu, Moskva, Nõukogude Liit, 12. mai, 1938, 2022, 27. märts.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja Armeenia · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Aserbaidžaani president
Aserbaidžaani Vabariigi president on Aserbaidžaani Vabariigi riigipea.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja Aserbaidžaani president · Näe rohkem »
Aserbaidžaani Rahvarinne
Aserbaidžaani Rahvarinde Partei (Azərbaycan Xalq Cəbhəsi Partiyası) on rahvuslik ja demokraatiameelne Aserbaidžaani partei, 1988.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja Aserbaidžaani Rahvarinne · Näe rohkem »
İsa Qəmbər
İsa Yunis oğlu Qəmbər (venepäraselt Isa Gambarov; sündinud 24. veebruaril 1957 Bakuus) on Aserbaidžaani poliitik.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja İsa Qəmbər · Näe rohkem »
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja Bakuu · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja Moskva · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
12. mai
12.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja 12. mai · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja 1938 · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja 2022 · Näe rohkem »
27. märts
27.
Uus!!: Ayaz Mütəllibov ja 27. märts · Näe rohkem »
